Eesti põllumajandus-kaubanduskoja juhatuse esimehe Roomet Sõrmuse hinnangul võiksid tulud tarneahelas - põllumehe, tööstuse ja kaubanduse vahel paremini jaguneda, kuna hetkel on kaupmehe osa selles liiga suur.
"Me saame aru, et erinevatel toodetel on erinev hinnakujundus. Aga kui me võtame näiteks juustu, mis maksab poes 100 krooni kilo, siis põllumehele läks piimahinnana 30 krooni iga kilo kohta, tööstusele läks 22 krooni ning kaupmeestele tööstusest kuni väljamüügihinnani 32 krooni," rääkis Sõrmus "Terevisioonis". Ta soovis, et hinnakujundus oleks läbipaistvam, nagu see Euroopa Liidus on.
Eesti kaupmeeste liidu tegevdirektor Marika Merilai hinnangul aga ei paista tööstuses ja jaemüügis tehtavad kulutused nii otseselt välja kui tootmises. "Tööstuses pole näiteks energiakulud sugugi vähenenud, vaid pigem suurenenud," lisas ta. Samuti nimetas ta karme hügieenitingimusi, mis nõuab samuti kulutusi.
Artikkel jätkub pärast reklaami
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Laonduses toimuvad muutused ei käi ammu väikeste sammudega, vaid areng on hoogne ja igapäevane. Kui veel hiljuti tähendas automatiseerimine peamiselt roboteid, siis nüüd räägitakse üha enam sellest, kuidas kogu ladu tervikuna targemaks muuta. Tehisintellekt, andmepõhine juhtimine ja väiksemad, kliendile lähemal asuvad laokeskused on suund, kuhu ollakse teel.