Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Ventspilsi Sadam Baltikumi langeja, Tallinn liider
Võrreldes 2008. aastaga asetus Ventspilsi Sadam 2009. aasta kaubamahu kasvuga Baltikumi suurte sadamate seas viimasele kohale, liider on ikka Tallinna Sadam. Aasta eest oli Tallinna Sadam viimane.
Võrreldes 2008. aastaga Ventspilsi Sadama kaubakäive kahanes 7% ehk tasemelt 28,65 miljonit tonni (2008) tasemele 26,64 miljonit tonni (2009).
Aasta lõikes kasvasid sadama söe ja maakide veo mahud - vastavalt tasemele 5,23 miljonit tonni ja tasemele 249 000 tonni 2009. aastal.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Võrdluseks:
Ülejäänud Baltikumis reastuvad kasvunumbrite alusel sadamad järgmiselt:
Võrreldes 2008. aastaga kasvas Tallinna Sadama kaubakäive 2009. aastal 8,7% ehk tasemelt 29,08 miljonit tonni tasemele 31,60 miljonit tonni.
Liepaja Sadamas toimus samal ajal kasv 4,6% ehk tasemelt 4,19 miljonit tonni tasemele 4,38 miljonit tonni .
Riia Sadamal kasvas samade perioodide võrdluses kaubakäive 0,5% ehk tasemelt 29,57 miljonit tonni (2008) tasemele 29,72 miljonit tonni (2009).
Klaipedas aga käis kaubakäibe areng aastast 2008 aastaasse 2009 tagurpidi: muutus tasemelt 29,86 miljonit tonni (2008) tasemele 27,86 miljonit tonni (2009) tõi languseks 6,7%.
Viimaseks jääb siis suurima miinuskasvu ehk taandega (langus 7%) Ventspilsi Sadam.
Logistikas loeb iga liigutus. Kauba vastuvõtt, paigutamine, komplekteerimine, inventuur, laadimine ja väljastamine koosnevad suurest hulgast igapäevastest toimingutest, kus töötaja, töövahend ja infosüsteem peavad toimima sujuva tervikuna. Kui mõni samm võtab põhjendamatult kaua aega, nõuab ebavajalikku liikumist või sunnib tegevust kordama, kandub selle mõju edasi kogu tööprotsessi.