Lennunduse rahvuskaader sai alguse Nõo koolist

Lennuklassi käivitamisel oli kaalumisel kaks kooli, lähedal asuv Ülenurme Gümnaasium ja Nõo Reaalgümnaasium. „Kuna osa tollastest pilootidest olid lõpetanud Nõo keskkooli ja nad olid ka teistest natuke võimekamad, siis otsustasime Nõo reaalgümnaasiumi kasuks,“ meenutas Porro. „Nõo kool sobis igati, sest just matemaatika ja füüsika on õppeained, mida piloodid peavad hästi teadma. Baseerub ju lendamine täielikult füüsikaseadustel ja pilootidel on vaja peastarvutamise oskust. Muide, ma tean piloote, kes peast integraale arvutavad.“

Esimestel aastatel käis lennukoolituse rahastamine läbi transpordiministeeriumi ja hiljem haridusministeeriumi kaudu.

Porro sõnul olid lisaks temale lennukoolituse aktiivsed käivitajad Rein Järv ja Otto Taur ning manalamehed Mati Sõrmus ja Illar Link.

Praegu koolitab piloote ja lennundusspetsialiste Eesti Lennuakadeemia. „Nemad annavad teoreetilise hariduse ja Pakker Avio instruktorid annavad lennutunde,“ täpsustas Porro.

Estonian Airi peapiloot: lennuõpetajate fanatism nakatas õpilasi

Tänu lennuklassi avamisele sain realiseerida oma lapsepõlve unelma – saada lenduriks, kinnitas Nõo Reaalgümnaasiumi esimese lennuklassi vilistlane, ASi Estonian Air peapiloot ja Boeingu kapten Mart Lubi.Täna 20 aastat tagasi alustati Nõo Reaalgümnaasiumis lendurite koolitusega, koolitajaks oli AS Aeroco (praegune AS Pakker Avio). Esimene lennuklass ehk kokku 15 pilooti lõpetasid kooli 1993. aasta 19. juunil. Praeguseni töötab neist piloodina 14 meest, kellest kaheksa on palgal Estonian Airis ning lendavad Boeinguga.

„Ma lõpetasin juba ühes teises kekskoolis 10. klassi, kui avati lennuklass Nõos,“ meenutas Lubi. „Et piloodiks saada, tuli mul taas 10. klassi minna.“

Lubi kinnitusel oli lennukoolitus Nõos igati tasemel. „Teoreetilised alused ja põhilised piloodioskused saad ikkagi koolist ja hiljem õpid lisaks tundma uusi konkreetseid lennukitüüpe,“ lausus Lubi.

Lubi sõnul olid lennundusõpingud tollal kõigi jaoks uus asi ning kõik üritasid anda endast parima. „Õpetajad ja lennuinstruktorid oli äärmiselt fanaatilised inimesed ja ka õpilased nakatusid fanatismist,“ rääkis Lubi. „Esimesel suvel veetsime praktiliselt kolm kuud lennuväljal. Õppelendudeks olid kahekohalised Vene lennukid Jak-52, mis võimaldasid teha ka näiteks pilotaaži. Aga kuna need lennukid vajasid sagedast remonti, siis korraga oli õhus tavaliselt vaid üks lennuk ja seetõttu pidime oma lennujärge kaua ootama ja vaatama, kuidas klassikaaslane lendab.“

Lubi töötab Estonian Airis alates 1997. aastast, algul lendas ta poolteist aastat Fokkeriga ja alates 1998. aasta lõpust Boeinguga. Ta on lennumasina kapten, Estonian Airi peapiloot ja ka instruktor. „Oleme lennuakadeemiast tulnud noori piloote õpetanud ja tänavu suvel oli meil siin väljaõppel ka välisriikide piloote,“ lisas Lubi.