Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Logistikud kasvatavad investeerides turuosa
2008. aastal kroonis transpordisektoris AS Merktrans, kes kulutas üle 100 miljoni krooni oma turuosa kasvatamiseks. Firma investeeris toona 75,6 miljonit krooni põhivara soetamisse ja 39 miljonit tütarfirmade ostmisse. Tegemist oli meretranspordisektoris turuosa suurendamisega, milleks osteti 100% osalus ASis Baltic Scandinavian Lines, mille peamine tegevus on kaubavedu Läänemere sadamate vahel.
Mõni kuu hiljem osteti ka 100% OÜst Transpal, kellele kuulub kaubalaev. Tänavu jäi ettevõte tunduvalt tagasihoidlikumale tasemele ja investeeris kõigest 7 miljonit krooni. Samas oldi sellega ekspedeerimissektoris endiselt peaaegu kõige kõvem investeerija.
Merktransist enam investeeris ja ilmselt oli sellega ka kogu transpordisektori eelmise aasta suurim investeerija, OÜ Alpi Eesti. Ettevõte ei kuulu küll Eesti veerandsaja suurima ekspedeerija hulka, kuid julges 2009. aastal ette võtta uue büroo- ja laohoone ehituse. Terminal rajati pindalaga 3400 m2 ja kontoriruumid 500 m2. Kokku kulus 22 miljonit krooni. Tänavu lisatakse ettevõtte juhatuse liikme Tiit Roosvee kinnitusel veel 2 miljonit krooni sisustuse ja tehnika ostmiseks uude hoonesse.
Veofirmade investeeringud ligi 70 mln
Veofirmadel läks eelmisel aastal enamik investeeringuid masinapargi uuendamisse ja suurendamisse. Majandusaasta aruannete järgi investeeris poolsada suuremat veofirmat eelmisel aastal kokku 69,4 miljonit krooni.
Veel mõni aasta tagasi oli veofirmade hulgas populaarne kinnisvarasse investeerimine, kuid 2009. aastal seda peaaegu enam ei tehtud. Ehitati valmis vaid üks logistikakeskus-büroohoone. Suurim investeerija oli möödunud aastal Pärnumaa ettevõte OÜ Eks Transport. Ettevõtte investeeringute mahuks kujunes 13,7 miljonit krooni.
Suurem osa sellest investeeringust ei läinud siiski veoteenuse laiendamisse. Osteti küll masinaid, aga mitte veoautosid, vaid peamiselt traktoreid. Eks Transport laiendas oma tegevust uude valdkonda ja hakkas tegelema turba kaevandamisega Ida-Virumaal. Kaevetööd moodustasid ettevõtte müügituludest möödunud aastal juba 14%. Veoteenused said investeeringutena kolm Volvo FH12 veokit ja ka kolm haagist.
Ainsa logistikakeskusega sai hakkama OÜ Kauritel. Tema möödunud aastal investeeritud 7,96 miljonist kroonist läks Rae vallas asuvasse logistikakeskus-büroohoone ehitusse 6,19 miljonit krooni. 1,3 miljonit krooni jagus ka transpordivahendite soetamiseks.
Veondus – suuremaid investeerijaid
Ametlik statistika ütleb, et tänavu on veonduse ja laonduse sektor suuremaid investeerijaid. Koos töötleva tööstuse ja energiaettevõtetega tehti tänavu II kvartalis ligi pooled ettevõtete koguinvesteeringutest.
Peamiselt investeerisid ettevõtted statistikaameti andmetel masinatesse ja seadmetesse ning hoonete ja rajatiste ehitamisse ja rekonstrueerimisse. Samal ajal oli Eesti ettevõtete investeeringute maht II kvartalis 5,3 miljardit krooni, mida on peaaegu kolmandiku võrra vähem ka eelmise aasta II kvartalist.
Hetkel kuum
Suurenenud on vaid investeeringud masinate ja seadmete soetamiseks. Infolehe korraldatud küsitluses on tänavu suurematest investeeringutest teada andnud Valgas asuv AS Estreftransservice.
Ettevõtte investeeringute maht on tänavu 11,9 miljonit krooni. Selle eest on soetatud 20 uut teraviljavagunit, remonditud raudteeharusid ja ostetud arvuteid.
Maanteetranspordisektoris on tõsisematest kavatsustest teada andnud üks viimaste aastate edukamaid autoveofirmasid AS EST-Trans Kaubaveod. Kui eelmisel aastal ettevõtte turundusdirektori Jaak Kastepõllu sõnul majanduslanguse ootuses suuri arendustöid ei tehtud, siis tänavu on käsil suured muutused.
Laiendati Tartu vaheterminali eritemperatuuri pindu, Tallinna ollakse novembriks rajamas täiesti uut laopinda ning veopark täienes uute kahekorruseliste Schmitzi poolhaagetega, mis on varustatud eriti võimsate külmikutega.
Lisaks võtsime kasutusele suurte võimalustega uue IT-süsteemi, milleta selliste mahtude haldamine on praktiliselt võimatu,” iseloomustab Kastepõld uueks majandustõusuks vajalikke
investeeringuid.
Järgmise aasta investeeringute mahud ei ole veel selged. Võimalike investeeringutena on nimetatud masinapargi uuendamist ja ka IT-alaseid investeeringuid. On ka ettevõtteid, kellel on plaan investeerida geograafilisse laienemisse ja sellega seotud turundusse.
15 suurema ekspedeerija investeeringud, mln kr, 2009. aastal
Transtrade 0
DSV Transport 0,22DHL Estonia 3Schenker 0,52Amisco 0,2ESTMA 0,47Arco Transport 1,76CF&S Estonia 5,74Merktrans 7,03Kühne + Nagel 0ACE Logistics Group 0,37Vana Viru VV 0,06Estreftransservice 1,1DBT 3,37Petromaks Spediitor 0,63
15 suurema vedaja investeeringud 2009, mln kr
Eks Transport 13,7
KaroTrans 12,1Kauritel 7,96Janvemar 6,45Haanpaa 5,8Plangi Trans 5,28Realsten 2,9A.Karuse 2,84KMV 1,6Aviator 1,6Port Trans Logistika 1,51Saue Auto 1,46Auto Jõhvi 1,15RMW 1,07Expressveod 0,93
Allikas: Äripäev
Seotud lood
Tänavused investeeringusummad on kordi väiksemad kui mullu. Infoleht Transport ja Logistika teeb ülevaate, millesse ekspedeerijad tänavu investeerivad.
Logistikaseadmete ostmisel on hinnavahe lihtne välja arvutada, kuid keerulisem on hinnata, mis see seade ettevõttele päriselt maksma läheb. Kui süsteem vajab sagedast remonti, jätab töötaja ootamatul hetkel tühja akuga, ei loe esimesel katsel triipkoodi või sunnib IT-meeskonda pidevalt probleemidega tegelema, siis ei pruugi esialgu soodsana paistnud pakkumine sugugi soodsaks osutuda.
Enimloetud
2
Wrangö jääklass tunnistati Prangli liinile vastavaks
4
Viimased uudised
Lisatud ülevaade Hiina veokitootjatest ELi turul septembri alguse seisuga
Hetkel kuum
DFDSil uus tegevjuht, omanikel on plaan vahetada välja ka nõukogu esimees
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Logistikauudised esilehele