Paljud inimesed suhtuvad transiiti halvasti, sest ei saa mingit kasu sellest, kui nende kodulinnas või -vallas tegutseb transiidifirma, rääkis transiidikonverentsi Transestonia korraldaja Illimar Paul ERRi raadiouudistele.
Paul ütles, et üheks näiteks on Viimsi vald, kus elavad inimesed ei saa kasu lähedal tegutsevast Muuga sadamast, mistõttu suhtutakse majanduslikult kasulikku transiiti pigem negatiivselt. Olukorra parandamiseks tuleks ilmselt muuta seaduseid, et mingi osa ettevõtluse maksurahast laekuks kohalikule omavalitsusele, leidis Paul. "Seda teemat on uurinud kaubandus-tööstuskoda, mis praegu veel konkreetseid soovitusi andnud pole, kuid ideed, mille ümber arutelu käib, eeldavad seadusemuudatust," kinnitas Paul.
Seotud lood
Üheksandal transiidkonverenstil Transestonia 2013 oli üle 150 osaleja. Muuga sadamas toimunud konverentsil räägiti nafta, gaasi ja kemikaalide transiidist. Lisaks kohalikele esinejatele jagasid oma kogemusi Euroopa suurimate nafta-, LNG- ja keemiaterminalide ning -klastrite esindajad Rotterdamist ja Antwerpenist.
Sellel nädalal toimunud transiidikonverentsil Transestonia 2013 tõdeti, et Eesti raudtee- ja sadamate infrastruktuuri võimalused on tugevalt alakoormatud, mida aitaks muuta konteinervedude arendamine.
Aasta 2025 tõi Euroopa teemaksusüsteemidesse mitmeid uuendusi. Järgnevatel kuudel on neid oodata veelgi - mitmed riigid uuendavad tehnoloogiat ning paljud lisavad CO₂-põhiseid tasusid veokitele, et täita ELi kliimapoliitika eesmärke. See tähendab, et maanteeveofirmad peaksid juba täna mõtlema seadmete uuendamisele ja uute reeglitega kohanemisele, et tagada vastavus nõuetele ja säästlikkusele.