Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kallas: Transiidi osa Eesti majanduses on ülehinnatud
„Tulude seisukohalt on transiidi osakaal väike. Transiit on koondunud kõigest mõne ettevõtte kätesse. Transiidi marginaal ei ole kuigi suur,“ märkis Kallas.
Tema väitel on suur osa transiidist juba liikumas Eesti sadamatest mööda. Transiit on tundlik valdkond, kus suurt osa mängivad suhted partnerite vahel, rääkis Kallas. Väheoluline ei ole ka, kui võimsaks kujuneb Ust-Luga sadam. „Tegelikult on transiit juba sinna üle läinud,“ leidis Kallas.
Seotud lood
Venemaa sadamate arengukavas nähakse ette, et aastaks 2030 liigub Venemaa väliskaubavoogudest läbi Balti riikide sadamate kuni 5%, ehk Eesti kaudu vaid ca 5 miljonit tonni aastas.
Katoen Natie avas Muuga sadamas oma Tallinna logistikakeskuse teise etapi, millega ettevõte laopind kasvab sadamas 40 000 ruutmeetrini.
Ekspertide hinnangud on transiidi osakaal Eesti majandusse 6-12%. Täpne uuring avalikustatakse novembri keskpaigas.
Suuresti riigi rangete piirangute tõttu on kaubavedu Eestis vähenenud kümne aastaga 14 protsenti ja reisijatevedu kaheksa aastaga 12 protsenti, naabrid Läti ja Leedu on seejuures mahtu kasvatanud, kirjutas Äripäev avalikustatud uuringust.
Transpordiettevõtete jaoks on digimeerik ehk digitahhograaf olnud aastaid eelkõige kohustuslik seade, millega kaasneb suur hulk andmeid, aruandlust ja administratiivset tööd. Tegelikult peitub samades andmetes aga võimalus muuta kogu logistika juhtimine märksa kiiremaks, täpsemaks ja kuluefektiivsemaks.
Enimloetud
1
3
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Logistikauudised esilehele