Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Ministeerium hoiatab: SKPd ei saa võrrelda
Järgneb rahandusministeeriumi finantspoliitika osakonna analüütiku Madis Abeni kommentaar:
Statistikaameti esialgsel hinnangul kasvas Eesti majanduse maht teises kvartalis aastatagusega võrreldes 2,2 protsenti ja esimese kvartaliga võrreldes 0,5 protsenti. Majanduskasvu toetasid mõned töötleva tööstuse allharud ning sisetarbimine.
Täna avaldatud majanduskasvu näitajad põhinevad korrigeeritud sisemajanduse koguprodukti (SKP) aegreal, mis avalikustatakse täies pikkuses 8. septembril. Seetõttu tuleb olla ettevaatlik nende näitajate võrdlemisel seni avaldatud andmetega.
Teise kvartali majanduskasv on eelmiste kvartalitega võrreldes paremini kooskõlas palgatulu jätkuvalt kiire lisandumisega. Maksuameti andmetel palgasaajate lisandumine teises kvartalis jätkus, kuid keskmise palga kasvutempo on esimese kvartaliga võrreldes veidi aeglustunud. Keskmine tarbimiskorv oli teises kvartalis sama kallis kui aasta tagasi, mistõttu nii töötajate kui ka pensionäride ostujõud paranes oluliselt. Tarbijate kindlustunnet ei ole geopoliitilised pinged esialgu kõigutanud ja eratarbimine kasvas ilmselt kiires tempos.
Eesti peamiste eksporditurgude arengud on jätkuvalt tagasihoidlikud. Kaupade ekspordi vähenemine teises kvartalis oli seotud peamiselt Venemaa ja Rootsiga. Venemaa puhul on tegu ostujõu vähenemise ning halvenenud majanduskeskkonnaga, Rootsi puhul aga elektroonikasektori nõrkusega. Teenuste eksport püsis teises kvartalis tugevana, kompenseerides osaliselt kaupade ekspordi vähenemist.
Tootmise poole pealt panustas majanduskasvu oluliselt töötlev tööstus, mida toetas kõrge lisandväärtusega kütteõlide tootmine. Hästi läks ka puidu- ja toiduainete tootmises ning veel mitmes kõrgemat lisandväärtust andavas harus. Kasvu toetasid veel valdavalt siseturule suunatud jaekaubandus ning info- ja sidesektor. Positiivne mõju oli ka välis- ja siseturismiga seotud valdkondadel.
Eesti majanduse edasist arengut peaks kaudselt toetama globaalse majanduskliima paranemine teises kvartalis ning euroala püsimine taastumise trajektooril. Ida suunal on aga riskid viimase poole aasta jooksul pidevalt suurenenud ning võimalikud mõjud Eesti majandusele hakkavad võtma konkreetsemaid jooni. Rahandusministeerium arvestab nendega suve lõpul valmivas prognoosis.
Autor: aripaev. ee
Seotud lood
Statistikaameti täna hommikul avaldatud teade Eesti majanduse pöördumisest kasvule tuli LHV peaanalüütikule Heido Vitsurile üllatuseks, sest tugevaid näitajaid selle lootmiseks polnud.
Esialgsetel andmetel kasvas Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2014. aasta II kvartalis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 2,2%, teatas statistikaamet.
Veel mõni aasta tagasi võis lao automatiseerimise mõte sama kiirelt lõppeda, sest Exceli tabel värvis investeeringu uhkelt punaseks. Praegu on robotid odavamad, elektritõstukid võimekamad ja akutehnoloogia teinud suure hüppe. Just seepärast tasuks vanad arvutused uuesti lahti võtta – see, mis viis aastat tagasi tundus kättesaamatu, kulukas või keeruline, võib nüüd olla täiesti mõistlik lahendus.
Hetkel kuum
Enimloetud
2
Wrangö jääklass tunnistati Prangli liinile vastavaks
4
Viimased uudised
Lisatud ülevaade Hiina veokitootjatest ELi turul septembri alguse seisuga
Hetkel kuum
DFDSil uus tegevjuht, omanikel on plaan vahetada välja ka nõukogu esimees
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Logistikauudised esilehele