Konteinerid muutsid kauba laadimise sadamates nii lihtsaks, et vaatamata kaubamahtude suurenemisele koondati eelmise sajandi teises pooles Ameerika idaranniku sadamates kaks kolmandiku sadamatöölistest, Suurbritannias jäi aga 70 000 töölisest alles vaid 10 000.
Konteinerite standardiseerimine võimaldas neid sadamates hakata tõstma masinatega.
  • Konteinerite standardiseerimine võimaldas neid sadamates hakata tõstma masinatega.
  • Foto: Arno Mikkor
Tänapäeval igapäevasena tunduvad kaubakonteinerid said alguse eelmise sajandi keskpaigast. Sinnani veeti kaupa laevadel anumates, mis kellelegi oli käepärast – puukastid, korvid, kotid, erinevate mõõtudega metallist konteinerid. 1950ndatel läbiviidud uuringust selgus, et 60-75% transpordi hinnast tuli tegevuskuludest sadamas. Kogu saabunud kaup oli vaja hoolikalt ümber laadida, vältides purunemist ja kadu. Lisaks tohutule tööjõule, kulus hulgaliselt ka aega. Tarneajad venisid lubamatult pikaks. Ainukese erandi moodustas toornafta transport, mille tarbeks olid nii laevadel kui sadamates spetsiaalsed vahendid kiireks ümberlaasimiseks.
1961. aastaks moodustasid  Ameerika Ühendriikide üleookeanilised veod impordi ja ekspordi maksumusest keskmiselt  rohkem kui 10% ning mõnede toodete puhul kujunes hind nii kõrgeks, et see tegi kauplemise võimatuks.
Malcolm McLean oli esimene, kes sai aru konteinerite kasulikkusest äris.
  • Malcolm McLean oli esimene, kes sai aru konteinerite kasulikkusest äris.
  • Foto: Wikipedia
Konteinerid muutsid sadamaid ja laevu
Standardiseeritud konteinerid avaldasid mõju paljudele valdkondadele.
Enne konteinerite tulekut tegutsesid erinevate transpordiliikide teenusepakkujad spetsialiseerunult. Nüüd hakati pakkuma uksest ukseni teenust. Hea näide on konteinerite süsteemi pioneer Malcolm McLeani ettevõtte -  alustanud maanteevedudega, muutis ta oma nime peagi See-Land Service´ks (meri-maa teenus) ning 1986. aastal omandas ka raudtee ettevõtte.
Laevanduses hakati ehitama konteinerite veoks mõeldud aluseid. Esimene sellelaadne ehitati McLeani ettevõtmisel ning tegi oma avasõidu 1957. aasta oktoobris Port Newarkist Miamisse. Ümberlaadimiseks oli vaja ainult mõnda töölist ning tunnis suudeti käidelda 264 tonni kaupa. Laevasõit muutus palju turvalisemaks, sest koorma koostamise aluseks oli täpsem informatsiooni kauba kaalust ja mõõtudest.
Uus süsteem avaldas mõju ka sadamate arengule. Suuremad alused vajasid sügavamaid kaisid. Kuna konteineris kaup oli juba kaetud, kadus vajadus suurte laohoonete järele, samas pidi leiduma piisavalt pinda, kuhu konteinerid paigutada. Nii liikusid seni linna südames olnud sadamad rohkem arenguruumiga äärelinnadesse või üldse kaugemale.
Sõjavägi näitas eeskuju
Malcolm McLean on pärjatud mitmete aunimetustega oma algatuse ja panuse eest. International Maritime Hall of Fame on valinud ta sajandi inimeseks.
1956. aastal maksis kauba laadimise tonn 5,86 dollarit. ISO standardiseeritud konteinerite süsteemi kasutusele võtmise järel langesid kaubalaadimise kulud 0,16 dollarini tonni eest.
Tänapäeval leiavad mahakantud kaubakonteinerid kasutust muudeski valdkondades, populaarseim on majade ehitamine.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 05.10.26, 14:53
Sekunditest saavad tunnid: kuidas uued mobiilsed töövahendid logistikas aega säästavad?
Logistikas loeb iga liigutus. Kauba vastuvõtt, paigutamine, komplekteerimine, inventuur, laadimine ja väljastamine koosnevad suurest hulgast igapäevastest toimingutest, kus töötaja, töövahend ja infosüsteem peavad toimima sujuva tervikuna. Kui mõni samm võtab põhjendamatult kaua aega, nõuab ebavajalikku liikumist või sunnib tegevust kordama, kandub selle mõju edasi kogu tööprotsessi.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Logistikauudised esilehele