Rimi pani oma laod standardite järgi toimima

Rimi sertifitseerimisprotsessi eestvedanud kvaliteedijuht Evelin Edro ütleb, et ootab sertifitseerimisest ettevõtte jaoks efektiivsuse tõusu, samuti komplekteerimise kvaliteedi ja tarnekindluse tõusu. Vähenema peaksid ka reklamatsioonid.

Ta tunnistab, et praegu on oldud sertifikaadi omanik veel liiga vähest aega, et teha järeldusi, kas ootused on täitunud. Kuid ta on kindel soovis, et suuremaid jamasid ei tohi esineda. Näiteks usub ta, et edaspidi on välistatud toiduallergiate oht. Kaupade käitlemine laos on korraldatud nii, et kui näiteks jahupakk läheb katki, siis ei satu see lahtisele kaubale, kuna paljud on nisugluteenile allergilised. Sama on ka makaronidega, kus on allergeenidena sees nii muna kui jahu.Edro on kindel, et sertifitseerimisega vabaneti üleliigsetest tegevustest. “Kvaliteedijuhtimine iseenesest peaks tagama protsesside efektiivsuse, sest protsessid mõeldakse läbi ja kaardistatakse,” leiab ta. “Igasugused rudimendid ja ülearused tegevused – suures ettevõttes tehakse palju asju juba ajalooliselt – võetakse maha,” selgitab ta.Ta räägib näitena temperatuuri jälgimisest. Jüris asuvas kesklaos pidi üks töötaja iga päev kaks korda päevas vaatama ja kirjutama ülesse laos temperatuuri. Kuid Jüri laos ei hoita eritemperatuuri nõudvat kaupa, vaid kuivaineid ja nende puhul ei ole temperatuuril erilist tähtsust. “Leidsime, et ei ole vaja kulutada inimese tööaega temperatuuri jälgimiseks,” räägib Edro kohast, kust leiti efektiivsust.Tänu BRC-le tuli välja ka, et jahutatud kaupade transpordil temperatuuri ühe kraadi võrra tõusmisel on nende jahutamine kaupluse külmikutes ja külmkambrites energiakulu tõttu hoopis kallim, kui investeerida transpordilahendustesse, mis seda ühekraadist temperatuuritõusu aitaksid vältida.Taolisi pisiasju, mis kokkuvõttes kogu süsteemi efektiivsemale toimimisele kaasa aitasid, oli palju. Kvaliteedijuhtimisstandardite jaoks tehtud protsesside põhjalik analüüs aitas sellised kohad süsteemis üles leida.

Kriitilised vead laos pole lubatud

Edro sõnul kartis ta sertifitseerimisel kõige enam, et takistuseks saab kesklao 2000. aastal ehitatud hoone, mis lihtsalt füüsiliselt ei vasta enam kvaliteedistandardi nõuetele. Ta peatus Rimi Jüri kesklaos ringkäiku tehes ühe laadimisukse juures. BRC sertifikaadi saamiseks ei ole lubatud ühtegi kriitilist mittevastavust, võib olla kolm suurt ja 29 väikest viga.

Audiitoril õnnestus Rimi kaks päeva auditeerides leida kolm väikest mittevastavust, mis on Edro ütlusel fantastiline tulemus. Üks neist mittevastavustest leitigi selle laadimisukse juurest. BRC standard ütleb, et laohoones ei tohi olla avausi, mille kaudu kahjurid sisse pääseksid.Audiitor ütles, et tema jaoks on avaus auk, kust pastakas läbi mahub. Selle laadimisukse tihendi alt õnnestuski tal pastakas läbi pressida.

Raha kulus vaid auditeerimisele

Tegelikkuses ei olnud aga maja seisukord hull ja see ei tekitanud märkimisväärseid probleeme. Ku projekti alguses maha istuti ja mõeldi murelikult eelarvele, mis sertifitseerimisprojekt kaasa toob, siis projekti lõpuks nenditi, et ainsaks kuluks osutus auditeerimiskulu. Ülejäänud oli olemasolevate protsesside kaardistamine. Natuke investeeriti ka konsultatsiooniteenusesse – juhtimissüsteemi juurutamise kohta ja võeti eelaudit.