Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Riigikogus moodustati Tallinn-Helsingi püsiühenduse rajamise toetusrühm
„Hetkel viiakse läbi põhjalikku Tallinn – Helsingi püsiühenduse uuringut, mis valmib järgmise aasta teiseks pooleks. Tegu on ajaloolise võimalusega, mis realiseerudes kasvatab mõlema riigi majandust, ning tõstab Tallinna ja Helsingi regiooni olulisust kaksikpealinnana,“ ütles toetusrühma initsiaator ning eelmise valitsuse majandus- ja taristuminister Michal pressiteate vahendusel.
„Esimesed joonised Tallinna ja Helsingi vahelisest õhupallidel püsivast sillast on pärit aastast 1871. Tänaseks on tehnoloogia mõõtmatult arenenud ning Hyperloop tehnoloogia pioneerid on soovinud, et ka nendega arvestataks plaanide tegemisel. See näitab, et tegu on ideega, mida maailmas märgatakse,“ sõnas Michal.
Toetusrühma aseesimehe Yoko Alenderi sõnul on toetusrühma oluline roll avalikkuse kaasamisel. „Kindlasti on kodanike ühendustel, arhitektidel ja ettevõtjatel Tallinn-Helsingi püsiühenduse loomisel kaasarääkimise soovi. Riigikogu võiks olla koht, kus keeb arutelukatel nii suure unistuse teostamisel,“ ütles Alender.
Esialgsete uuringute järgi peetakse Tallinn-Helsingi püsiühenduse loomise hinnaks 9 – 13 miljardit ning tasuvusajaks hinnanguliseks 37 aastat.
Toetusrühma kuuluvad lisaks Michalile ja Alenderile Arto Aas, Maire Aunaste, Deniss Boroditš, Monika Haukanõmm, Remo Holsmer, Jüri Jaanson, Toomas Kivimägi, Aivar Kokk, Eerik Niiles Kross, Helmen Kütt, Kalle Laanet, Ants Laaneots, Maris Lauri, Lauri Luik, Meelis Mälberg, Aadu Must, Liisa Oviir, Kalle Palling, Keit Pentus- Rosimannus, Barbi Pilvre, Heidy Purga, Laine Randjärv, Taavi Rõivas, Erkki Savisaar, Artur Talvik ja Urve Tiidus.
Toetusrühmade ja ühenduste kaudu saavad Riigikogu liikmed ja fraktsioonid tõmmata tähelepanu konkreetsele teemale ning toetada ja kaitsta kitsama eluvaldkonna huve.
Seotud lood
Soome Geoloogia uurimiskeskus (GTK) on Soome Helsingi Uusimaa Liidu tellimusel projekti FinEst Link raames teinud seismoakustilise uuringu Helsingi ja Tallinna vahelise võimaliku raudteetunneli trassi kaardistamiseks.
Indoneesia pealinn Jakarta, mis on tuntud oma kohutava liikluse poolest, võib kasutama hakata Hyperloopi.
Tallinna ja Helsingi vahelise püsiühenduse tasuvusuuringu ning tehnilise lahenduse analüüsi konsultandid on selgunud. Uuringuid, mille käigus selguvad merealuse raudteetunneli maksumus, tasuvusaeg ning võimalik tehniline lahendus, algavad juba selle aasta veebruaris, teatas Tallinna Transpordiamet.
Alan James, Hyperloop One’i asepresident ülemaailmse äriarenduse alal selgitab, et hyperloop-tehnoloogia pakub lihtsalt uut transpordiviisi kõigile inimestele kogu maailmas. Ometi tahetakse sellega ümber kujundada arusaama transpordist kui sellisest.
Logistikaseadmete ostmisel on hinnavahe lihtne välja arvutada, kuid keerulisem on hinnata, mis see seade ettevõttele päriselt maksma läheb. Kui süsteem vajab sagedast remonti, jätab töötaja ootamatul hetkel tühja akuga, ei loe esimesel katsel triipkoodi või sunnib IT-meeskonda pidevalt probleemidega tegelema, siis ei pruugi esialgu soodsana paistnud pakkumine sugugi soodsaks osutuda.
Hetkel kuum
Enimloetud
2
Wrangö jääklass tunnistati Prangli liinile vastavaks
4
Viimased uudised
Lisatud ülevaade Hiina veokitootjatest ELi turul septembri alguse seisuga
Hetkel kuum
DFDSil uus tegevjuht, omanikel on plaan vahetada välja ka nõukogu esimees
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Logistikauudised esilehele