Välismaalasel veonduses-laonduses 7% suurem töötasu

Kaubanduskoja tellitud ning statistikaameti koostatud esmakordne analüüs lükkas ümber müüdi, et Eestisse tulevad vaid odavat ja lihtsat tööd tegevad välismaalased. Uuringust selgus, et elamisloa alusel töötavate välismaalaste töötasu ületas 2018. aastal Eesti keskmist rohkem kui kolmandiku võrra. Ka lühiajaliselt Eestis töötavad välismaalased teenivad keskmisest kõrgemat tasu, näiteks ehituses ligi 20% sektori keskmisest rohkem. Veonduse ja laonduse alal on keskmine palk eri töötajail palju ühtlasem.

Eelmisel aastal töötas Eestis elamisloa alusel ca 5700 välismaalast, kelle keskmine töötasu oli 1654 eurot. Võrdluseks oli riigi keskmine palk samal ajal üle 400 euro võrra sellest väiksem. Politsei- ja piirivalveameti andmeil registreeriti mullu veidi vähem kui 20 000 lühiajalist töötamist. Statistikaametil õnnestus üles leida ca 13 000 registreeringut, mille puhul jäid ka tööjõumaksud Eestisse.

Ülejäänud juhtude puhul võib eeldada, et välismaalased tulid Eestisse tööle mõnest teisest liikmesriigist (nt Poolast) ning ka nende maksutulu jäi teise riiki. Võib esineda ka juhtumeid, kus inimene registreeritakse lühiajaliselt tööle, kuid ta ei asugi siia tööle või ta töötab n-ö mustalt. Kõige rohkem lühiajalisi töötajaid registreeriti eelmisel aastal ehituses ja töötlevas tööstuses.

Kaubanduskoja teatel pole riigil ilmselt teada, kui suur on elamisloaga Eestis töötavate või lühiajaliselt siin töötavate välismaalaste keskmine töötasu ning seda ka sektorite lõikes. Kaubanduskoda esitas vastava päringu nii siseministeeriumile kui ka politsei- ja piirivalveametile, kuid pärast mitut kuud ootamist polnud riik veel vastanud.

„Ei ole ka silma jäänud, et riik oleks sellist infot avalikkusega jaganud või välistööjõuga seotud poliitikate tegemisel kasutanud. Terviklik ülevaade välistöötajatele makstavast töötasust on aga vajalik taustamaterjal, et välistööjõu regulatsioonidega seoses teha mõistlikke ja kaalutletud otsuseid, mitte lähtuda emotsioonidest ja sisetundest,“ teatas kaubandus-tööstuskoda. Elamisloaga Eestis töötavate välismaalaste palgatase on kõrgem kui Eesti keskmine või vastava sektori keskmine palk. Seetõttu oleks kaubanduskoja kinnitusel igati mõistlik, kui riik hakkaks senisest rohkem eelistama elamisloaga töötamist.

„Oleme aga jõudnud olukorda, kus sisserände piirarv täitub juba enne aasta algust ning tööandjatel on väga keeruline võtta välismaalane tööle elamisloa alusel ning selle asemel eelistatakse lühiajalist töötamist, mille puhul võivad riigil jääda saamata tööjõumaksud,“ seisab kaubandus-tööstuskoja teates.