Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Idufirma: kriis on petturite kõrghooaeg
Kriisi ajal ei tohi inimesed ega ettevõtted kaotada valvsust, sest paratamatult üritavad pahatahtlike kavatsustega isikud rõhuda just inimeste emotsioonidele - heasüdamlikkusele, hirmule või koguni meeleheitele.
Verifitseerimisi ja taustauuringuid pakkuva ettevõtte Entify tootmisjuhi Victoria Saue sõnul on petuskeeme liikvel igasuguse kriisi ajal, neist sagedamini esineb identiteedivargusi ning finants- ja küberpettuseid.
"Paljud ettevõtted kaotavad kriisis fookuse ja annavad paljudes aspektides järgi, mõttes lootus kriis vaid üle elada. Loodetav kasu, teinekord isegi ettevõtte tulevik, kaalub üles riskijuhtimise ja minnakse seda rada, et pigistatakse isegi ohumärkide ilmnemisel silm kinni," sõnas ta.
Järgnevad Entify kuus soovitust petuskeemide vältimiseks:
1. Andmete vargus. Mõeldes oma tervisele või majanduslikele muredele, võivad inimesed otsida kergemini abi sealt, kus paistab vähenegi lootuskiir. Nii jagatakse oma andmeid "abipakkujatele", veendumata tema heatahtlikkuses ning taustas. Tulemusena võib "abipakkuja" kasutada kogutud isikuandmeid (sh terviseandmeid) pahatahtlikel eesmärkidel.
Internetis oma (isiku)andmete esitamist tuleb alati hoolikalt kaaluda ning veenduda, et andmete kasutamine on eesmärgipärane ning andmetöötleja usaldusväärne.
2. Heategevusorganisatsiooniks maskeerumine. Heategevusorganisatsioonile annetamine kriisi ajal on kahtlemata tänuväärne tegevus, kuid headel annetajatel ei tule alati mõttesse süveneda organisatsiooni tausta ja otsida viiteid ametlike (riiklike) kanalite kaudu. Petturid üritavad kriisi ajal maskeeruda end heategevusorganisatsiooniks ning seeläbi petta välja heasoovlike inimeste resursse - asjad ja raha.
3. Võltsitud veebilehtede loomine. Check Point Researchi hiljutise uuringu kohaselt on koroonaviirusega seotud veebilehed 50% tõenäolisemalt loodud pahatahtlikul eesmärgil. Nende abil müüakse kaupa, mida pole olemas või kogutakse näiteks väärtuslikke andmeid lehel viibijate kohta.
Tihtilugu suunatakse ka isikuid maksekeskkondadesse, mis on võltsitud ning soovitakse seeläbi saada ligi inimeste pangakonto ja krediitkaardi andmetele (näiteks ligipääsuandmed ja krediitkaardi turvakoodid).
4. Pahavara levitamine kriisiinfona. Kriisi ajal saadavad riigid välja ametlikke juhiseid, kuidas käituda või mida teha, aga ka petturid ei jäta seda võimalust kasutamata. Selliselt ilmus näiteks möödunud kuul tuhandete Eesti inimeste postkasti pahavara sisaldav kiri "Tervis hoiuministeeriumi poolt heaks kiidetud teade COVID-19 viiruse levikust". Paljudel - kuid kahjuks mitte kõigil - äratas kahtlust saatmisreal olev "[email protected]".
5. Defitsiitkauba reklaamimine ja müümine. Praegune laastav kriis tekitab suure nõudluse teatud spetsiifiliste kaupade järele, näiteks isikukaitsevahendid. Nii avalik-õiguslikud kui ka eraorganisatsioonid on valmis ilma järelemõtlemata ja tarnija tausta kontrollimata minema kaupade ostmiseks kiirelt tehingusse.
Hetkel kuum
Tihti sooritatakse ka enne kauba tarnimist sajaprotsendiline ettemaks ning jäädakse kaupa ootama. Tuleb ette olukordi, kus petturid mängivadki just kriitilisele olukorrale ning reklaamivad end kui viimast lootuskiirt, omamata tegelikult soovitavat kaupa.
Pettust aitab vältida koostööpartnerite tausta uurimine - veendu, et ettevõte on reaalselt eksisteeriv ja kontrolli ettevõte ajalugu ning seotud isikuid.
6. Identiteedivargus. See on levinud probleem, mille osakaal suureneb just majanduskriiside ajal. Petturid üritavad identiteeti varastades rikastuda - kasutatakse teise isiku andmeid ja isikuttõendavaid dokumente, et võtta näiteks kiirlaenu. Selleks, et vältida identiteedivarguste skeemide õnnestumist, peavad ettevõtted, mis näiteks väljastavad laene, rakendama efektiivseid verifitseerimisprotsse, et välistada petuskeemide õnnestumist.
Pettuse vältimiseks on tarvis teha põhjalik taustakontroll. Üks võimalus on koguda Google´i kaudu andmeid või ettevõtete puhul võrrelda majandusaasta aruandeid ja suhelda ükshaaval ettevõttega seotud kontaktisikutega. Teisalt saab selliseid protsesse tänapäeval teha ka automaatselt.
Seotud lood
Riigi infosüsteemide amet on saanud teateid e-kirjadest, mis pakuvad näiliselt kodutöövõimalusi või infot koroonaviiruse kohta, kuid on tegelikult pettus.
CERT-EE teatel on viimasel ajal aktiivselt levima hakanud palgakonto pettused, kus töötaja palub personalijuhil kanda järgmisest kuust oma palga uuele pangakontole. Tegelikult saadavad mainitud palve aga küberkurjategijad, kes ka raha endale saavad.
Enimloetud
6
Wrangö jääklass tunnistati Prangli liinile vastavaks
Viimased uudised
Lisatud ülevaade Hiina veokitootjatest ELi turul septembri alguse seisuga
Hetkel kuum
DFDSil uus tegevjuht, omanikel on plaan vahetada välja ka nõukogu esimees
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Logistikauudised esilehele