Kütusemüük langeb maapiirkondades kaks korda kiiremini kui Harjumaal

Pikalt kiratsenud Eesti maanteekaubavedajad tegid konkurentsivõimelise aktsiisipoliitika toel eelmisel aastal rekordilise tulemuse – sektori väliskaubandustulu oli 2021. aastal 265 miljonit eurot, mida oli rohkem, kui varasema 7 aasta eksporditulu kokku. Naaberriikide muutunud kütusepoliitika tõttu kardab sektor, et sarnaseid tulemusi lähiaastatel ei suudeta korrata.

Kauba- ja reisijatevedajaid ühendavad organisatsioonid, ettevõtted ning kütusesektori esindajad esitasid riigiasutustele ühispöördumise, milles paluvad kiirelt kallinenud diislikütuse taustal vähendada kütuseaktsiisi.

Rahvusvaheline maanteetranspordi ühing IRU kutsub valitsusi üles võtma vastu kiireloomulisi meetmeid kütusehindade tõusu vastu, sealhulgas kärpima kütuseaktsiisi, et vältida laiemat majanduskriisi. Eesti riigikogus hakatakse arutama vaid bensiiniaktsiisi alandamist, rahandusminister pigem ei alandaks aga ühtegi aktsiisi.

Eesti Õliühingu tegevjuhi Mart Raamatu sõnul on Venemaa sissetung Ukrainasse ja nädalavahetusel kokku lepitud sanktsioonid agressorriigile tekitanud maailma naftaturgudel korraliku tormi, mis viis üles nii toornafta kui ka lõpptoodete turuhinnad.

Veel mõni aasta tagasi võis lao automatiseerimise mõte sama kiirelt lõppeda, sest Exceli tabel värvis investeeringu uhkelt punaseks. Praegu on robotid odavamad, elektritõstukid võimekamad ja akutehnoloogia teinud suure hüppe. Just seepärast tasuks vanad arvutused uuesti lahti võtta – see, mis viis aastat tagasi tundus kättesaamatu, kulukas või keeruline, võib nüüd olla täiesti mõistlik lahendus.