Veohinnad sulavad, kui kevadine lumi, kaubakogused vähenevad. Mis ootab Eesti autotranspordifirmasid?
Logistikauudised.net Kuumal Toolil istus Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsiooni (ERAA) president ja autotranspordifirma Lajos omanik Einar Vallbaum.
Intervjuu toimus telefoni teel,  vastused ilmusid reaalajas.
See ei ole midagi sellist, nagu Narva linn sealsel piiril teha soovib. Kellelgi on vist valimisteks raha vaja. Raha võiks küsida sõiduautodelt, kes seal 5 korda päevas piiri ületavad, segadust tekitavad, veavad alkoholi ja bensiini.
Me ei ela üks päev korraga, meil on pikemaajalised perspektiivid, mida majandusolukord on küll kärpinud, kuid need toimivad.
On töötatud välja viisid, kuidas tahograafi petta. See on ohtlik, kuna juhid on magamata ja sõidavad. Moodi on läinud ületonnaaživeod. Sisevedudel kallurid ja metsaveod veavad 40-60tonniseid koormaid, politsei ei jõua seda kontrollida. Firmad teevad koostööd, et tuvastada, kus politsei kaaludega väljas on, ja teisi hoiatatakse.Maanteeamet teeb ise juba riigihankeid, kus on ületonnaaživedu sisse kirjutatud, sest seda killustiku kogust ei vea muud moodi.Ja rasked veokid lõhuvadki teid, mis toob meid selleni, et tegelikult tuleks keelata naelkummid, teed on meil puhtad ja nende efekt on rohkem psühholoogiline. 
Vastatud küsimusedellaKuidas peaks konkurents postiturul välja nägema?Pole mitte mingit reaalset põhjust, miks konkurents postiturul peaks välja nägema teisiti kui muude vabade teenuste vallas. Mõistlik oleks piiramise asemel lõpuks postiturulgi tagada stabiilne ärikeskkond (mida see tänaseni kindlasti pole olnud, kuna iga kahe aasta tagant on tuldud välja uue “põhjapaneva” postiseadusega, mis turu järjekordselt segi lõi), et üldse võiks vaba konkurents tekkida.lugejakas ja miks peaks postiturg teie hinnangul üldse olema avatud?Esmajoones kliendi huvides. On teada fakt, et konkurentsist võidab klientuur, aga enamuses ka teenusepakkujad, kes on sunnitud oma teenuste arendamisele rohkem rõhku panema ja hinnapoliitikat vägagi kriitiliselt üle vaatama.Pigem võiks küsida, miks üldse peaks postiturg tänapäeval veel muudest turgudest erinevalt olema reguleeritud. Postiteenust ei või juba kümmekond aastat lugeda strateegiliseks teenuseks ja kui küsimus on maal elavale inimesele võrdsete tingimuste loomises, siis inimeste reaalsed kulutused ja reaalsed elulised vajadused näiteks toiduainetega varustamisel on oluliselt suuremad postiteenustega võrreldes. Võib arvata, kuidas suhtutaks ettepanekusse, maksustada ainult linnades tegutsevaid supermarketite kette väikeste maapoodide hinnataseme taskukohasena hoidmiseks.Maittooge palun maailmast mõni hea näide, kuidas monopoliturg on õigesti avatud?Kuna postiturud oli ülemaailmselt väga pikalt konkurentsile avamata (ja seda selle sajandi alguseni reaalselt ka objektiivsetel põhjustel), siis polegi tänaseks neid näiteid palju välja tuua. Kahju on sellest, et taastatud Eesti Vabariik jättis kasutamata oma unikaalse võimaluse paista silma progressiivsena ning jääda ainsaks riigiks, kus postiturg ei ole kunagi suletud olnudki. Parimaks näiteks kunagise Eesti kõrval saab tõenäoliselt pidada Suurbritannia turgu.liisaKui odavalt oleks võimalik ühte lihtkirja Eesti piires transportida?See oleneb üsna paljudest faktoritest. Kui jutt on ühest eraldi toimetatavast kirjast siis maksab selle viimine täpselt nii palju kui selle toimetamine lähtekohast sihtkohta maksaks. Kui kirju on palju, siis ühe kirja hind langeb, kuna tekib mastaabiefekt. Mida suurem see on, seda odavam on kirja saata. Seega reaalselt peaks kõige odavam kirjahind olema suurimal postitajal ja kõige kallim väikseimal postitajal.oliverMitu postifirmat üldse Eestisse tegutsema mahkus, on üldse mõtet Eesti Postilie lisaks oma vedajate võrku arendada?Kui turg oleks avatud, siis ma ei näeks piirangut teenusosutajate hulga osas. Põhimõtteliselt võiks igas regioonis olla mõni ettevõtja, kes kohapeal oma teenuseid osutab, samuti aga mõni üle Eesti postiteenuse pakkuja. Kindlasti on mõtet ka teistel oma võrku arendada, kuna konkureeriva võrgu puudumine võimaldaks põhimõtteliselt ainuüksi selle kasutusele seatavate tingimuste ja hindade kaudu Eesti Postil säilitada monopoolse või turul valitsevat jõudu omava ettevõtte eelised.lizKas EL peaks lubama Taani ja Rootsi riiklike postifirmade ühinemist? Kas ei teki ohtu, et ülisuured postifirmad söövad väiksemad tegijad nagu Eesti Posti lõpuks välja?Kahtlen, et Eesti Post kui ettevõte välja söödaks. Kuuldavasti eelistataks Eesti Posti puhul pigem kaasata mõnda rahvusvahelist postiettevõtet strateegilise partnerina. Usun, et see ongi ainuõige tee Eesti Posti jaoks. Muu maailma osas arvan, et eri riikide teenuseosutajate vaheline väga tihe koostöö on vältimatu ja mõistlik, olenemata millises juriidilises vormis see aset leiab. Arusaadav on ka Soome hirm selle liitumise osas, kuna neil puudub de facto vaba konkurents, mille olemasolu korral poleks mitte mingit vahet, kes on nö riiklik postiteenuse osutaja.it-keekKirjad, arved ja kogu muu suhtlus liigub järjest rohkem elektrooniliselt. Kas on üldse mõtet kahaneval turul pingutada?Ma ei arva, et postiturg kui selline iseenesest on hääbuv. Alati jääb saadetisi, mida on vaja kohale toimetada. Näiteks on vastupidiselt ootustele paberreklaami postitamise maht pigem suurenenud kui vähenenud (ja seda mitte ainult Eestis). Seega minu arvamus on, et turg ei kao vaid pigem transformeerub.Mart LOlete kritiseerinud siinset postituru avamist. Mida ise tegite, et tekkinud olukorda ära hoida?Loetelu poliitikavälistest vahenditest, millega on võimalik võidelda poliitilise tahte vastu, ei ole väga pikk. Oleme alates hetkest, kui Eesti postiturg 2002. aastal lakkas olemast täiesti avatud, tulemusetult avalikult kritiseerinud selle "edasise avamise" protsessi.RaitKas praegused postitariifid on turul ja majanduses toimuvat arvestades pädevad? Eesti Post jõudis ju vaid napilt üle aastate kasumisse.Tariifide osas usun, et Eesti Postil on veel oluliselt ruumi efektiivsemaks muutuda. Küsimus siinjuures on pigem, milline on poliitiline valik. Kas saada kindlasti Eesti Postist dividende elanike postiteenuste kulutustelt või pakkuda elanikele teenust jätkusuutliku hinna eest. Arvan, et tänases seisus on Eesti Posti hinnakirja tariifid pigem kõrgemad kui on vaja ettevõtte kerges kasumis hoidmiseks. Kahjumi/kasumi kohta vastan järgmise küsimuse juures.Mart LMiks on Eesti Post teie hinnangul seni kahjumlikult töötanud?Tegelikult pole Eesti Post ju seni kahjumlikult töötanud. Eesti Post sai oma esimese kahjumi alles mõned aastad tagasi. Seega suutis ettevõte olla kasumlik isegi 90-date aastate alguses, olles totaalselt ebaefektiivne ja tegutsedes täieliku vaba konkurentsi tingimustes. Oleks Eesti Posti hakatud ümber struktureerima kohe, võinuks neilt tänaseks eeldada sadade miljonite suurust kasumit. Kahjumi tingis arvatavasti esmalt ebaefektiivne ja raiskav juhtimine vahepealsel perioodil, ja ümberkujunduste kallidus nüüd, kus need on küll ette võetud, aga suure hilinemisega.üllemillesed olid esimese D2D esimese kvartali tulemused? võrreldes eelmise aastaga? Kas vastasid ootustele? või peab prognoosid ümber tegema? Mida ootate tulevikult?Esimese kvartali tulemused ei ole veel selgunud. Aastate osas ei saa me öelda, et oleks olulisi erinevusi. Tuleviku prognoosimine on olnud meie puhul täiesti võimatu ülesanne, arvestades kui absoluutselt labiilne on olnud antud turu seadusandlik kliima. Mind ei üllataks, kui paari kuu pärast on siia tekitatud mõni uus muudatus, mis sunnib meid jälle oma strateegiaid üle vaatama.lilleKas D2D kavatseb hakata eraisikutelt kirjade kogumiseks kasutama ka Eesti Posti kogumisvõrku (postkaste)?Hetkel kehtiv seadus ja kehtestatud maks ei tee eraisikutele kirjateenuse osutamist majanduslikult võimalikuks. Raske on prognoosida tulevikku nii ebastabiilses ärikeskkonnas.

Seotud lood

Uudised
  • 26.03.09, 10:38
Vallbaum: Eestis on 4000 veokit üle
Umbes pooled 8000 rahvusvahelist veolitsentsi omavatest sõidukitest on üle, leiab Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsiooni (ERAA) president ja autotranspordifirma Lajos omanik Einar Vallbaum.
  • ST
Sisuturundus
  • 31.08.26, 09:30
Odav seade võib logistikas osutuda hoopis kõige kallimaks valikuks
Logistikaseadmete ostmisel on hinnavahe lihtne välja arvutada, kuid keerulisem on hinnata, mis see seade ettevõttele päriselt maksma läheb. Kui süsteem vajab sagedast remonti, jätab töötaja ootamatul hetkel tühja akuga, ei loe esimesel katsel triipkoodi või sunnib IT-meeskonda pidevalt probleemidega tegelema, siis ei pruugi esialgu soodsana paistnud pakkumine sugugi soodsaks osutuda.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Logistikauudised esilehele