Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Elron pinnuks silmas
Riigi sekkumine majandusse tekitab alati küsimuse Euroopa Liidu aluslepingute järgimise kohta, kirjutab Elroni doteerimisest advokaat Sandor Elias.
Üldjuhul on avaliku sektori toetus teatud ettevõtjatele keelatud. Toetuse ja turuprotsessidesse sekkumisena võib näha ka Elroni rahastamise ja doteerimise mudelit. Küll aga ei ole riigil põhimõtteliselt keelatud ise või oma äriühingute kaudu avalikke teenuseid pakkuda. Ent kuni turg vähemalt teoorias seal ise toimetada suudaks, tuleks konkurentsi moonutamist vältida.
Suurel osal Elroni liinidel on paralleelne turutingimustel põhinev, piisava sageduse ja kvaliteediga doteerimata bussiliiklus mõeldamatu. Mitu ühendust Tallinnast suurematesse maakonnakeskustesse, sh Elronile magusaim Tallinna– Tartu liin, on samas kvaliteetse bussiühendusega kaetud.
Riigisiseste kommertsliinide turg on seni olnud suletud ja seega ei pruugi esimese hooga ohtu Euroopa Liidu sisesele konkurentsile hoomata. Samas on Euroopa Komisjon ja Kohus leidnud, et mõju konkurentsiolukorrale on olemas juba siis, kui toetus muudab teoorias teiste liik mesriikide ettevõtjate turule sisenemise keerulisemaks. Seega on Elroni doteerimine vähemalt osaliselt käsitletav riigi sekkumisena ühistransporditurule ehk riigiabina.
Euroopa Komisjon on oma suunistes raudtee-ettevõtjatele antava riigiabi kohta viidanud, et õigustatud on väiksemate väliskuludega transpordiliikide toetamine, et korrigeerida turutõrgetest tingitud erisusi transpordiliikide vahel. Ka Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus lähtub loogikast, et valdkonda võib sekkuda, et tagada üldhuviteenuse osutamine, mis oleks muu hulgas mitmekesisem, turvalisem, parema kvaliteediga või odavam kui turuseaduste reguleeritud teenused.
Arvestades, et bussiettevõtjad ei pea erinevalt rongioperaatorist infrastruktuuritasu maksma, on Elroni doteerimine infrastruktuuritasu ulatuses põhimõtteliselt õigustatud ega moonuta konkurentsi, vaid loob hoopis võrdsed võimalused. Samas ei piirdu dotatsioon teatavasti kaugeltki infrastruktuuritasude katmisega.
Kui avalik sektor ei suuda piletitulule lisanduva dotatsioonita hoida käigus rongi liine, mille asemel on alternatiivne piisav ühendus olemas, tuleks kaaluda sellise teenuse pakkumise mõistlikku mahtu. Eriti kerkib küsimus olukorras, kus Elron on avaldanud plaani soetada Tartu liinile täiendavaid ronge, deklareerides kaudselt ühtlasi soovi konkureerida bussiettevõtjatega Eesti “magusaimal” ühendusel, mis ka Elroni jaoks olulise osa piletitulust toodab. Vaja on täiendavat analüüsi, mis ulatuses ja mahus on vajalik ning õigustatud riigi poolt erasektorile konkurentsi pakkumine objektiivselt kättesaadava kommertsbussiliiklusega suundadel.
Seotud lood
Eesti reisirongiliiklust korraldava Elroni rongidega tehti tänavu esimese kolme kuuga üle 1,6 miljoni sõidu, populaarseimad liinid jäävad peamiselt Tallinna lähiümbrusse.
ASi Eesti Liinirongid (Elron) majandusaruandest selgub, et ettevõte teenis mullu küll 7,8 miljonit eurot puhaskasumit, kuid samal ajal sai riigifirma koguni 30,6 miljonit eurot toetusi.
Rongiühendus Moskvaga ja Tallinna–Helsingi tunnel viivad meid fundamentaalse küsimuseni transpordipoliitikas – millised ühendused peaksid toimima täielikult kasutaja maksab põhimõttel ning millistele peab avalik sektor peale maksma.
Hetkel kuum
Enimloetud
2
Wrangö jääklass tunnistati Prangli liinile vastavaks
4
Viimased uudised
Lisatud ülevaade Hiina veokitootjatest ELi turul septembri alguse seisuga
Hetkel kuum
DFDSil uus tegevjuht, omanikel on plaan vahetada välja ka nõukogu esimees
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Logistikauudised esilehele