Tõnu Mertsina: koroonaviirus seab ettevõtete tarneahelad löögi alla

Kui töötleva tööstuse toodangu koduturule müük on vähenenud juba üle aasta, siis eksport läks langusesse möödunud aasta oktoobris. Tööstusettevõtete hinnangud tootmise ja ekspordi väljavaate ning samuti ka uute tellimuste kohta selle aasta alguses küll veidi paranesid (sama toimus ka euroalal tervikuna), kuid ilmselt ei tunnetatud siis koroonaviiruse mõju veel piisavalt hästi.

Praeguseks ei ole maailmas kellelegi üllatuseks, et koroonaviirus on tarneahelatele rängalt mõjunud. Tarneahela tugeval häirel ühes riigis või segmendis on doominoefekt mujale. See, kui esimese taseme klientide tarnetega veel kõik korras on, ei tähenda seda, et teise, kolmanda või järgnevate tasemete klientide tarnetes probleeme ei või tekkida. Riigid ja ettevõtted, mille tarneahelad on kõige enam seotud koroonaviiruse poolt enim mõjutatud riikidega, eelkõige just Hiinaga, saavad suurema löögi. Hiinas, ja ilmselt ka Lõuna-Koreas, on viirus kontrolli alla saadud. Hiinas on ettevõtted küll tasapisi tööd alustanud, kuid olukord on jätkuvalt halb, seda enam, et paljudes teistes riikides eskaleeruv viirusepuhang suurendab riske.

Eestisse imporditud Hiina päritolu kaupade osakaal koguimpordist on veidi üle 7% ning kaks kolmandikku nendest kaupadest on tootmissisendid. Seega on Hiina päriolu tootmissisendid Eesti koguimpordis ligikaudu vaid 4%. Samas on Eesti väga avatud majandus ja meie toodang sõltub imporditud tootmissisenditest isegi rohkem, kui teistes meie lähiregiooni riikides. Seega oleme me tarneahelate häiretest palju mõjutatud.

Kuna koroonaviiruse leviku ja mõjuga on veel palju ebaselgust, siis oleks ettevõtetel mõistlik vaadata üle oma tarneahel – vähemalt esimese ja teise taseme juures ning määratleda alternatiivsed tarnijad, et muuta väärtusahel vajadusel mitmekesisemaks ja vähendada võimalikke tarnetega seotud riske.