Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Mis saab tulevikukütustest ja kust hakkame saama energiat?
Nii lokaalsel kui ka globaalsel tasandil vajavad vastust küsimused, kuidas saadakse tulevikus energiat ja millised võiksid olla tulevikukütused, kirjutab TalTechi rakendusliku keemia professor Allan Niidu, kelle hinnangul on meil laias laastus vaid kaks valikut.
Lahendus transpordisektori dekarboniseerimiseks on Euroopa Komisjoni poolt välja pakutud, aga iseasi on see, kuidas ja mil viisil me seda võimalust kasutame, kirjutab Eesti gaasiliidu juht Heiko Heitur Äripäeva arvamusküljel.
Majanduse tehnoloogiline areng ja lisandväärtuse kasv vähendab pooltoodete ja mahukaupade osakaalu transpordis. Uusi võimalusi Eesti sadamatele pakub aga põhja-lõuna kaubatee areng, seisab hiljuti avaldatud Arenguseire Keskuse aastaraamatus.
Majandus- ja taristuminister Taavi Aas allkirjastas Eesti järgmise 15 aasta transpordi ja liikuvuse arengukava eelnõu, millega on kavas muuta transpordisüsteem jätkusuutlikumaks ja ohutumaks ning pöörata suuremat tähelepanu liikuvuse strateegilisse arendamisse.
Euroopa Komisjon esitles 29. detsembril oma säästva ja aruka liikuvuse strateegiat koos 82 algatusest koosneva tegevuskavaga, mis suunavad liikmesriikide tööd järgmiseks neljaks aastaks. Üheks eesmärgiks on aastaks 2030 tuua meie teedele 30 miljonit saastevaba sõidukit, nende seas vähemalt 80 000 raskeveokit.
Kui 30 tagasi oli ettevõtte jaoks juba parajaks ülesandeks ainuüksi õige tõstuki leidmine, siis tänaseks on valikuvõimalused suurenenud. Tõusnud on teadmine, milline üks hea masin olema peab ning üha määravamaks saanud see, kui palju maksab tõstuki kasutamine kogu elutsükli jooksul. Tähtis on töökindlus ning ka see, millist infot masina poolt kogutuvad andmed meile edastada suudavad.