Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eesti mängis maanteetranspordi arenguvõimalused naabritele maha
Uuringust selgub, Eesti maanteetranspordi teenuste maht on püsinud saja miljoni euro juures nagu kännu taga juba alates 2013. aastast. Läti mahud olid tol hetkel Eestiga veel samal tasemel, kuid täna on need kasvanud kaks korda, ehk 200 miljoni euro lähedale.
Leedu maht oli juba toona Eestist ja Lätist neli korda suurem, ehk umbes 400 miljonit eurot. See hakkas aga hüppeliselt kasvama aastatel 2015-2016 ning tõusis aastaks 2019 juba 1,2 miljardi euroni. Ehk Leedu tõus toimus täpselt samal ajal, kui Eesti tõstis diislikütuse aktsiisi.
„Sellel on väga otsene seos. Eesti mängis oma diiselkütuse maksutõusuga lõunanaabritele trumbid kätte ja seda on äärmiselt kurb tõdeda. Kui nüüd uus valitsus ei muuda aktsiislangetuse ajutist otsust püsivaks, tekib küsimus, kas autotransport Eestis üldse ellu jääb,“ tõdes ERAA nõukogu esimees Einar Vallbaum saates Ärikliendid roolis.
Uuringu tellija, Fintruck OÜ juht Raul Mälk, tutvustab Eesti autovedajate konkurentsivõime uuringut põhjalikumat 2. juunil toimuval Autovedajate Aastakonverentsil.
Tutvu programmiga ja pane endi kirja SIIN! Soodushind kehtib veel vaid kuni märtsi lõpuni.
„Kui Leedu suurima transpordifirma konsolideeritud käive oli 2019. aastal 945 miljonit eurot, Läti suurimal vedajal 176 miljonit, Eesti suurimal aga vaid 26 miljonit eurot. Leedu riik teenis 2020. aasta teises kvartalis maanteetransporditeenuste ekspordi ja impordi vahena 625 miljonit eurot, Läti 133, Eesti aga vaid 9 miljonit eurot. Need on numbrid, mis räägivad iseenda eest,“ tõdes teine saatekülaline, kõnealuse uuringu autor, OÜ Lohelend analüütik Harli Uljas.
"Ärikliendid roolis" saadet toetab Neste Eesti, saatejuht on Tõnu Tramm.
Kuula saadet siit:
Seotud lood
Logistikaseadmete ostmisel on hinnavahe lihtne välja arvutada, kuid keerulisem on hinnata, mis see seade ettevõttele päriselt maksma läheb. Kui süsteem vajab sagedast remonti, jätab töötaja ootamatul hetkel tühja akuga, ei loe esimesel katsel triipkoodi või sunnib IT-meeskonda pidevalt probleemidega tegelema, siis ei pruugi esialgu soodsana paistnud pakkumine sugugi soodsaks osutuda.
Hetkel kuum
Enimloetud
6
Wrangö jääklass tunnistati Prangli liinile vastavaks
Viimased uudised
Lisatud ülevaade Hiina veokitootjatest ELi turul septembri alguse seisuga
Hetkel kuum
DFDSil uus tegevjuht, omanikel on plaan vahetada välja ka nõukogu esimees
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Logistikauudised esilehele