Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Raudtee vedas märtsis aegade rekordkoguse konteinereid
Eesti Raudteel liikus konteinervedudes esimeses kvartalis 8 046 TEUd, mis oli mullusest veomahust 74% suurem. Märtsis veeti sellest 3001 TEUd, mis on ettevõtte juhi Kaido Simmermanni sõnul kõigi aegade rekord.
2011. aasta I kvartalis veeti Eesti Raudtee taristul kaupu kokku 8,59 miljonit tonni, mis oli 14% rohkem kui aasta varem. Märtsikuu veomaht ulatus 2,93 miljoni tonnini, ületades eelmise aasta märtsi ligi 11%. Kuigi käesolevaks aastaks ootas ettevõtte kaubamahtude kerget langust, sest prognoosis, et Ust-Luga sadam saab osa mahtudest endale, on raudtee suutnud kaotatud mahu tasa teha.
"Oma prognoosides olema reeglina konservatiivsed. Aasta alguses eeldasime, et Ust-Luga sadama naftaterminal läheb käiku ja masuudivood läbi Eesti vähenevad ja lootsime, et leiame teisi kaupu nende asemele," rääkis Simmermann. Ta lisas, et suures plaanis nii on ka läinud. "Kui eelmisel aastal tuli esimeses kvartalis iga päev läbi Narva jaama Kirishi naftatehasest kuus rongi masuudiga Tallinna Sadamasse siis sellel aastal ainult kolm, ülejäänud on saanud omale Ust-Luga sadam. Samas oleme saanud juurde Venemaa teistest naftatehastest kaupa kahe rongi jagu päevas," selgitas ta. Simmermanni sõnul jätkub tänavu Valgevene suunal mullu alanud masuuti ja toornafta vedu, mida on kahe rongi jagu päevas.
Märtsis veeti raudteel naftat ja naftasaadusi 2,02 miljonit tonni ning veomaht kasvas 7,8%. Teisel kohal oli põlevkivivedu 0,55 miljoni tonniga, mis võrreldes eelmise aasta märtsiga oli ligi 74% rohkem.
Kolme kuuga on raudteel veetud naftat ja naftasaadusi 5,86 miljonit tonni ehk 11,9% rohkem kui mullu. Põlevkivi veomahud on kasvanud 70%, ulatudes 1,61 miljoni tonnini.
Samas on langenud väetiste ja kivisöe veomaht. Väetisi veeti 0,43 miljonit tonni, mis oli 15% vähem ja kivisütt 0,14 miljonit tonni, mis oli üle 69% vähem kui eelmisel aastal. "Seoses poliitiliste piirangutega Venemaal ei saa söe- ja väetise vedajad piisavalt laadimisplaani läbi Eesti vedamiseks ja sellest ka nende mahtude vähenemine," põhjendas mahtude langust Simmermann.
Üle 0,1 miljoni tonni veeti kolme kuuga veel puistekaupu ja keemiakaupu. Mõlema veomahud suurenesid mõnevõrra.
Transiitvedudes liikus esimeses kvartalis 6,42 miljonit tonni kaupu ning veod suurenesid 4,1%. Oluliselt kasvas kohalik vedu, kus veeti 1,73 miljonit tonni ehk 70% rohkem kui aasta tagasi. Viimane on saavutatud tänu põlevkivi mahtude kasvule käesoleval aastal. Importveod kasvasid 36%, olles kokku 0,29 miljonit tonni ja eksportveod 12%, kokku veomaht 0,15 miljonit tonni.
Konteinervedudes liikus esimeses kvartalis 8 046 TEUd, mis oli mullusest veomahust 74% suurem. Märtsis veeti sellest 3001 TEUd. Konteinervedude kasv on seotud peamiselt Venemaa ja suures osas Moskva piirkonna tarbimise suurenemisega, märkis Simmermann, kelle sõnul on tänased veomahud Moskva suunal tõusnud suuremaks kui Eesti Raudtee enne majanduskriisi vedas.
Samas on märtsikuus tehtud kõigi aegade rekord 3001 TEU-d tegelikult ainult 30 konteinerrongi, mis teeb keskmiselt ühe konteinerrong päevas. "Raudtee võimekus konteinerrongide vedamisel on täna 10 korda suurem. Läbilaskevõimet piiravaks asjaoluks on praegu Muuga sadamas konteinerite vagunitele laadimine," põhjendas Simmermann. Ta lisas, et hetkel kasutatava tehnoloogiaga on võimalik laadida keskmiselt 1,5 konteinerrongi päevas. Koostöös kõigi osapooltega, kes on seotud konteinerite veoga Muuga konteinerterminalis, on plaan muuta tehnoloogiat ja töökorraldust selliselt, et aasta lõpus oleks võimalik laadida juba kolm konteinerrongi päevas.
Seotud lood
Käesoleva aasta I kvartalis laadis Muuga CT oma raudteeterminalis konteinerrongidele 7771 TEU-d kaupu. Rekordiline kaubakogus moodustab 96,5% kogu AS EVR (Eesti Raudtee) poolt veetud konteinerite kogumahust käesoleva aasta I kvartalis. Eelmise aasta esimese kvartaliga võrreldes on veoste juurdekasv 87.89% .
Eelmise aasta teise poole kaubamahtude vähenemine Eesti Raudtee taristul sõi aasta alguse suure kasvu. Aasta kokkuvõttes kasavas kaubamaht Eesti Raudtee taristul vaid 3%.
Ehkki üldarvestuses oli Eesti Raudtee kaubavedu septembris selle aasta kehveim, oli kaubagruppidest üllataja konteinerveod, mille mahtudes püstitati ka uus rekord.
Logistikaseadmete ostmisel on hinnavahe lihtne välja arvutada, kuid keerulisem on hinnata, mis see seade ettevõttele päriselt maksma läheb. Kui süsteem vajab sagedast remonti, jätab töötaja ootamatul hetkel tühja akuga, ei loe esimesel katsel triipkoodi või sunnib IT-meeskonda pidevalt probleemidega tegelema, siis ei pruugi esialgu soodsana paistnud pakkumine sugugi soodsaks osutuda.
Hetkel kuum
Enimloetud
2
Wrangö jääklass tunnistati Prangli liinile vastavaks
4
Viimased uudised
Lisatud ülevaade Hiina veokitootjatest ELi turul septembri alguse seisuga
Hetkel kuum
DFDSil uus tegevjuht, omanikel on plaan vahetada välja ka nõukogu esimees
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Logistikauudised esilehele