Kolme kuuga on raudteel veetud naftat ja naftasaadusi 5,86 miljonit tonni ehk 11,9% rohkem kui mullu. Põlevkivi veomahud on kasvanud 70%, ulatudes 1,61 miljoni tonnini.
Samas on langenud väetiste ja kivisöe veomaht. Väetisi veeti 0,43 miljonit tonni, mis oli 15% vähem ja kivisütt 0,14 miljonit tonni, mis oli üle 69% vähem kui eelmisel aastal. "Seoses poliitiliste piirangutega Venemaal ei saa söe- ja väetise vedajad piisavalt laadimisplaani läbi Eesti vedamiseks ja sellest ka nende mahtude vähenemine," põhjendas mahtude langust Simmermann.
Üle 0,1 miljoni tonni veeti kolme kuuga veel puistekaupu ja keemiakaupu. Mõlema veomahud suurenesid mõnevõrra.
Transiitvedudes liikus esimeses kvartalis 6,42 miljonit tonni kaupu ning veod suurenesid 4,1%. Oluliselt kasvas kohalik vedu, kus veeti 1,73 miljonit tonni ehk 70% rohkem kui aasta tagasi. Viimane on saavutatud tänu põlevkivi mahtude kasvule käesoleval aastal. Importveod kasvasid 36%, olles kokku 0,29 miljonit tonni ja eksportveod 12%, kokku veomaht 0,15 miljonit tonni.
Konteinervedudes liikus esimeses kvartalis 8 046 TEUd, mis oli mullusest veomahust 74% suurem. Märtsis veeti sellest 3001 TEUd. Konteinervedude kasv on seotud peamiselt Venemaa ja suures osas Moskva piirkonna tarbimise suurenemisega, märkis Simmermann, kelle sõnul on tänased veomahud Moskva suunal tõusnud suuremaks kui Eesti Raudtee enne majanduskriisi vedas.
Samas on märtsikuus tehtud kõigi aegade rekord 3001 TEU-d tegelikult ainult 30 konteinerrongi, mis teeb keskmiselt ühe konteinerrong päevas. "Raudtee võimekus konteinerrongide vedamisel on täna 10 korda suurem. Läbilaskevõimet piiravaks asjaoluks on praegu Muuga sadamas konteinerite vagunitele laadimine," põhjendas Simmermann. Ta lisas, et hetkel kasutatava tehnoloogiaga on võimalik laadida keskmiselt 1,5 konteinerrongi päevas. Koostöös kõigi osapooltega, kes on seotud konteinerite veoga Muuga konteinerterminalis, on plaan muuta tehnoloogiat ja töökorraldust selliselt, et aasta lõpus oleks võimalik laadida juba kolm konteinerrongi päevas.