Põlevkivivedu kasvas ligi 32%, mida liikus raudteel kokku 4,86 miljonit tonni. Väetiste vedu ulatus 2011. aastal 2,47 miljoni tonnini ja ületas eelnenud aasta veomahtu 10,3%. Oluliselt kasvas keemiakaupade vedu – veomaht suurenes üle kahe korra ja ulatus 0,85 miljoni tonnini. Üle poole miljoni tonni veeti raudteel veel puistekaupu ja kivisütt. Puistekaupade mahud suurenesid 33%, olles kokku 0,76 miljonit tonni. Kivisöe vedu aga vähenes aastaga üle 59% ning kokku veeti seda kaupa 0,54 miljonit tonni.
2011. aastal moodustasid transiitveod kogu vedudest ligi 76%, ehk 23,09 miljonit tonni. Veod vähenesid võrreldes 2010. aastaga 3,2%. Kohalikes vedudes veeti 5,42 miljonit tonni kaupu, mis oli 27,6% rohkem kui eelneval aastal. Importveod suurenesid aastaga 42% 1,3 miljoni tonnini ja eksportveod 12,3%, ehk 0,68 miljoni tonnini.
Sihtpunktide lõikes kasvasid 2011. aastal veod oluliselt nii Venemaale (0,94 miljoni tonni ehk 59%), Valgevenesse (1,03 miljonit tonni ehk +28%) kui Afganistaani (0,25 miljonit tonni).
Lähteriikide osas tuli 2011. aastal Venemaalt 17,41 miljonit tonni kaupu, ehk aastatagusega võrreldes 13,4% vähem. Veod Valgevenest suurenesid üle kahe korra, 2 miljoni tonnini. Kasahstanist veeti kaupa 1,04 miljonit tonni, ehk 9% rohkem.
Märkimisväärselt kasvasid 2011. aastal konteinerveod. 2010. aasta 22 484 TEU asemel veeti raudteel 32 811 TEU-d ehk ligi 46% rohkem.
Raudteel tegutsevatest veoettevõtetest vedas EVR Cargo 18,09 miljonit tonni ja E.R.S. 12,42 miljonit tonni kaupu. Kui esimesel suurenes veomaht aastaga 36%, siis teisel langes ligi 24%.
Seotud lood
Eesti Raudteel liikus konteinervedudes esimeses kvartalis 8 046 TEUd, mis oli mullusest veomahust 74% suurem. Märtsis veeti sellest 3001 TEUd, mis on ettevõtte juhi Kaido Simmermanni sõnul kõigi aegade rekord.
Tänavuselt kuni 10% mahulangust ootav Eesti Raudtee alustas aastat kasvuga. Jaanuaris veeti Eesti Raudtee infrastruktuuril 3,045 miljonit tonni kaupa ehk 18,9% mullusest jaanuarist rohkem.
Jaanuaris veeti Eesti Raudtee infrastruktuuril üle 3 miljoni tonni kaupa, mis on võrreldes eelmise aasta sama perioodiga peaaegu viiendiku võrra rohkem.
Käesoleva aasta 11 kuuga veeti Eesti Raudteele kuuluval taristul kokku 27,84 miljonit tonni kaupu, mis on 3,9 % rohkem kui aasta tagasi.
Logistikaseadmete ostmisel on hinnavahe lihtne välja arvutada, kuid keerulisem on hinnata, mis see seade ettevõttele päriselt maksma läheb. Kui süsteem vajab sagedast remonti, jätab töötaja ootamatul hetkel tühja akuga, ei loe esimesel katsel triipkoodi või sunnib IT-meeskonda pidevalt probleemidega tegelema, siis ei pruugi esialgu soodsana paistnud pakkumine sugugi soodsaks osutuda.