Läti Raudtee juht Ugis Magonise sõnul kasvab Venemaalt tulevate kaupade veomaht pidevalt ja Läti ei tule sellega raudtee läbilaskevõimekust tõstmata varsti enam toime. Äripäev küsis Raivo Varelt, miks just Läti on osutumas Venemaa koridoriks?Kuidas see mõjutab Eestit?
Järgneb Raivo Vare kommentaar:
Esiteks, Venemaa-poolsed poliitilised eelistused, mida Läti pool toetab. Näiteid on küllaga: viimastest raudtee-alastest vast Läti poliitikute üksmeelne Moskva-Riia kiirraudtee prioritiseerimine. See siiski on reisijateveoks, mitte kaubaveoks. Muuseas, nad on alati prioritiseerinud Ida-Lääne suunda ja on sellepärast läbi aegade olnud Põhja-Lõuna (RailBaltica) suunal skeptilised ning pole eriti ka sellesuunalisse taristusse tahtnud investeerida. Ning ka teiste riikide pingutusi mitte eriti toetanud, mis on ka pidurdanud RailBaltica kui tervikprojekti arengut. Üks põhjuseid, miks viimane tasuvusuuring eurorahadega finantseeritud raporti koostamise projekt RailBaltica osas anti neile korraldada, oligi nende üleüldine skepsis, mida RailBaltica sõprade poolt „seestpoolt“ loodeti paremini mõjutada. Nüüd on see ida-suunaline kaubaveotee taristu rahastamine ohtu sattunud ja on vaja ka tehnilisi argumente, et tagada ka edaspidi selle eelisfinantseerimine, mida Magonis taga ajabki.
Teiseks, nad on olnud erinevalt meist n-ö lahke käega ka raudteeäri ajamisel ida-moodi, mis on näiteks sütt neile massiliselt toonud, mida omakorda kergendas meile Eestis pronksiöö-järgselt rakendatud piirangud, eriti söeveo sisuline katkestamine Venemaa poolt.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Logistikauudised esilehele