05.02.13, 11:16

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Tallinkil kolme aasta suurim reisijate langus

Tallink Grupp vedas jaanuaris 556 813 reisijat ehk 13,6% vähem kui aasta eest. Äripäevale teadaolevalt oli viimati niivõrd suur kuine langus 2010. aasta jaanuaris, mille reisijate arv vajus 15,1%.

Raivo Sormunen

Suurima langusega oli jaanuaris Läti-Rootsi (-20,9%) ja Soome-Rootsi liin (-19,7%).

Laevanduskontsern märgib, et jaanuari alguses oli Riia-Stockholmi vahet seilav M/L Silja Festival nädal aega prahitud ning liinil laeva ei asendatud.

Soome-Rootsi suunal mõjutas aga reisijate arvu langust aga see, et Silja Europa lõpetas liinil opereerimise 20. jaanuaril, aga Baltic Princess alustas opereerimist alles veebruari alguses, pärast korralisi hooldustöid.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Eesti-Soome vahet vedas Tallink jaanuaris 263 974 reisijat ehk 11,2% vähem kui aasta eest.

Tallink põhjendab langust M/L Stariga, mis ei opereerinud 10 päeva korraliste hooldustööde tõttu.

Samuti tõi ettevõte börsiteates välja, et kruiisilaev Silja Europa alustas Tallinn-Helsingi liinil opereerimist 23. jaanuaril kruiisilaeva Baltic Princess asemel.

Viimase kuu jooksul on Tallinki konkurendid teinud Läänemerel kaks suurt muutust.

Nimelt tõi Viking Line 13. jaanuaril Soome-Rootsi liinile uue liinilaeva MS Viking Grace ning 31. detsembril alustas Tallinn-Helsingi liinil Eckerö Line'i laev MS Finlandia, mis vahetas välja vana MS Nordlandia.

Tallinki kaubaveo ühikute arv langes jaanuaris 14,2%, olles 21 299. Veetud sõiduautode arv langes 67 327ni (langus 4,3%).

Raivo Sormunen

Seotud lood

Sisuturundus

20.11.25, 15:43

Millist ladu finantsjuht eelarvesse tahab?

Eesti ettevõtted kaotavad igal aastal tuhandeid eurosid lihtsalt seetõttu, et nende ladudes seisab tühja õhku. Samal ajal on tehnoloogia ja targad laolahendused jõudnud sinnamaani, et iga kuupmeetri saab päriselt teenima panna. Laomaailma tegevjuht Ruth Selirand ja tootemeeskonna juht Joel Joa ütlevad otse: nutikas ladu ei ole kulu, vaid kasumit kasvatav süsteem, kus tööjõudu kulub vähem, varud liiguvad kiiremini ja iga otsus põhineb andmetel, mitte kõhutundel.