Ladudes ollakse tõstukitega lohakad

Teiseks märkimisväärseks ohukohaks on lohakas sõitmine laaduritega. Päris üllatav on, et laadurijuhid teevad üsna tihti endale ise viga. Eestis on olnud päris mitu õnnetust, kus laadurijuht lihtsalt ei tõsta oma jalga täielikult laadurisse sisse, see jääb vedelema kusagile äärele ning seejärel sõidetakse kas teise laaduriga kokku või vastu riiuleid või posti. Ja nii see kusagil vales kohas tilpnev jalg viga saabki.

Säärast lohakust vist kuidagi kindla reegliga parandada ei saagi. Siin on kõige õigem rääkida talupojamõistusest või talupojatarkusest, nagu öeldakse – mõtle, mis sa teed! Aga eks nii mõnelegi tundub, et ilma saab kiiremini ja mugavamalt. 

Edasi, kolmas suurem õnnetuste juhtum ladudes, on suuremad sõidukid, mis tulevad lattu kaupa tooma või viima, nendega seotud õnnetused. Territooriumile saabuvate autode juhid kipuvad jääma kusagile uitama ning siis lihtsalt sõidetakse neile otsa.

Millised on konkreetsemad isikukaitse- või muud vajalikud vahendid, mida ladudes piisavalt ei kasutata? Isikukaitsevahendid ei ole laonduses niivõrd oluline temaatika. Pigem rõhuksin mõisteid nagu ohutuskultuur ja sinna juurde ka töötervise ja tööohutuse juhtimine. Oluline on, et ettevõttes mõeldaks ohutuse teema läbi.

Ladudes on olulisim pigem tööde korraldamine – kus sõidavad tõstukid, kus jalakäijad, mis moodi on tõstukijuhi töö korraldatud – kas ta peab tõesti alati oma töö tegemiseks pedaali põhja tallama või saaks ka mõistlikuma kiirusega hakkama. Ja kas tõstukile valmistaja poolt peale pandud kiirusepiirang ikka töötab. Ettevõtetes kohal käies tekib teinekord tunne, et käib hoopis tõstukite ralli, mitte töötegemine.

On säärane tõstukite kiirusepiirnagute mahavõtmine üldse lubatud? Tegelikult ei ole, kui see on valmistaja poolt peale pandud, aga meil on selliseid insenere küll, kes seda siiski teevad ning kes oskavad piirangu maha võtta nii, et tõstuk pärast seda ka edasi tööle jääb.

Kui aktiivne on tööinspektsiooni kontroll laonduses ning kuidas see tegevus välja näeb? Tegelikult on meil kaks erinevat väljundit, üks on inspekteerimine, kontroll, teine on ettevõtete konsulteerimine. Praegu on tööandjal olemas ka see võimalus, et kutsuda ettevõttesse konsultant, kes ei kontrolli ega tee trahvi, vaid annab nõu ja jagab infot.

Kasutatakse seda võimalust? Kasutatakse, aga võiks siiski rohkem kutsuda. Siis saab juba minna ettevõttepõhiseks, mitte pelgalt tegevusvaldkonnapõhiseks.

Autor: Lauri Leet Logistika toimetaja