Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Veosedokument peab olema ka oma põllult vilja vedades
Põllumajandusettevõtjaid on viimasel ajal ärevaks teinud info, et ka oma kulul tehtud veostel peab olema saatedokument. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi veondus- ja liiklustalituse juhtivspetsialist Eda Rembel tunnistab, et see nõue kehtib juba ammu, lihtsalt uue autoveoseadusega on see teema jõulisemalt päevakorda tõusnud.
“See nõue on tegelikult juba ajast, mil Eesti liitus Euroopa Liiduga, ehk väga vana juba. Kuid seoses uue autoveoseadusega ja selle täitmise üle kontrolli tõhustamisega on paljud need alles nüüd enda jaoks avastanud. Kõikidel, kes veavad üle 3,5tonniste autodega oma kulul vedusid, on kohustus tõestada, et see ei ole tasuline vedu, vaid veetakse nende enda tarbeks,” selgitab Rembel, kelle sõnul on see nõue eeskätt mõeldud ülejäänud veondusturu kaitseks, kes tegutsevad tegevusloaga. “Et ei tehtaks omavedude sildi all tasulist vedu ilma tegevusloata. Näeme, et sellised juhtumeid on ning nende arv pigem kasvab.”
Kas omavedu tuleb tõestada?
Rembeli sõnul on sisuliselt kaks varianti, kas vedu on omatarbeks või pakutakse tasulist vedu ehk veoteenust. “Põllumajandustootja võib teha n-ö naabriabi korras 65 km piires veoseid ka teistele ilma tegevusloata, kuid see kehtib üksnes põllumajandustoodete kohta. Kruusa ta enam ilma tegevusloata vedada ei tohi.”
ÜKS KÜSIMUS
Kui tegu ei ole oma kulul veosega ja veoteenuse pakkuja täidab kõiki veose hoolsuskohustusi, kas võib olla aktsepteeritav ka perioodiline veosedokument?
Kalmer Tikerpe, Politsei- ja piirivalveameti juhtivkorrakaitseametnik
Oleme sisuliselt MKM-i seisukohaga nõus. Meie jaoks on oluline näha, milline on hetkel viimane veos ning millised on selle konkreetse veose peale- ja mahalaadimiskohad. Seega, kui see on dokumendis üheselt tuvastatav, aktsepteerime mitut veost sisaldavat dokumenti. Sarnane lahendus toimib näiteks juba karjäärides killustikuveol.
Kõikvõimalike erisuste osas tleks Rembeli sõnul sõna otseses mõttes ajada näpuga autoveoseaduses järge, sest täpselt sama teeb ka politsei, kes veokeid kontrollib. Näiteks, kas vedelsõnnik on põllumajandustoode? Ilmselgelt ta selle alla ei liigitu, kuid samas võib ta vabalt käia erisuse alla, mis lubab tegevusloata oma tarbeks vedada heit- või reovett.
“Loomtekkelist veega segatud läga võib tõlgendada reoveena ja sellise tulemini me jõudsime ka põllumajandusettevõtetega kohtudes,” ütleb Rembel, kelle sõnul ei pea omaveoste puhul olema saatedokumenti iga veose kohta eraldi. Piisab täiesti vabas vormis koostatud dokumendist, kus ettevõtte omanik tõendab, et antud sõiduk veab sellel ajavahemikul, sellisel marsruudil, seda konkreetset veost.
“See on juba autoveoseaduses kirjas, et veose tellija peab tagama vedajale vajalikud dokumendid. Seda kasvõi juba põhjusel, et tõestada veose päritolu. Et see poleks varastatud,” ütleb Rembel, kes on välja töötanud ka soovitusliku vormi näidise. “Seal saab näidata perioodi, et sel ajavahemikul veetakse selle sõidukiga seda toodet nende asukohtade vahel.
Kas sõidumeerik peab olema?
Põllumajandustoodete omavedu võib ilma tegevusloata teostada kuni 65 km piires ettevõtte asukohast ja kuni 50 km piires ei pea olema ka sõidumeerikut. Viimast reguleerib liiklusseadus, mille § 130 lg 12 on toodud 11 punkti, mis oleks põllumajandusettevõtetel vajalik hoolega läbi vaadata. Sest seal on kirjas erisused, millal ei ole sõidumeeriku kasutamine nõutav.
Kui mõni üksik koorem tuleb viia kaugemale kui 65 km, peab selleks olema juba tegevusluba. “Kui selliseid olukordi tuleb ette kord aastas, siis hea küll. Kui aga sagedamini, siis minu soovitus on küll, et tasub võtta ERAA-st tegevusluba ja seda probleemi ei teki enam kunagi. Seal peab olema küll täidetud 9000 euro suurune omakapitali nõue auto kohta, kuid reeglina põllumajandusettevõtete jaoks ei ole see probleem,” ütleb Rembel.
Kui ettevõte pakub teenust mujal maakonnas, eeldab see Rembeli sõnul tegevusluba vaatamata sellele, et töid teostatakse 65 km piires. Seaduse järgi peab olema ka iga veose kohta eraldi saatedokument, mis teatud puhkudel ei ole aga enam mõistlik. Näiteks teravilja vedu põllult kuivatisse või vedelsõnniku vedu hoidlast põllule. Kas ka siin ei võiks kasutada sarnaselt omavedudele saatedokumenti, mis kehtiks mingi perioodi vältel kõikidele koormatele?
“Mina eeldan, et see võiks nii olla. Kui vedaja suudab tagada, et iga koorem ei ületa massipiiranguid ja neid osatakse hoida lubatud piirides ehk täidetud on kõik hoolsuskohustused, siis oleks see mõistlik. Kuid see on minu arvamus. Iga politsei võib seda tõlgendada omamoodi ja nende tehtavate otsuste eest mina enam vastutada ei saa,” lausub Rembel lõpetuseks.
Lae alla juhised põllumajandustootjatele uue autoveoseaduse nõuete järgimiseks.
Seotud lood
Logistikaseadmete ostmisel on hinnavahe lihtne välja arvutada, kuid keerulisem on hinnata, mis see seade ettevõttele päriselt maksma läheb. Kui süsteem vajab sagedast remonti, jätab töötaja ootamatul hetkel tühja akuga, ei loe esimesel katsel triipkoodi või sunnib IT-meeskonda pidevalt probleemidega tegelema, siis ei pruugi esialgu soodsana paistnud pakkumine sugugi soodsaks osutuda.
Hetkel kuum
Enimloetud
6
Wrangö jääklass tunnistati Prangli liinile vastavaks
Viimased uudised
Lisatud ülevaade Hiina veokitootjatest ELi turul septembri alguse seisuga
Hetkel kuum
DFDSil uus tegevjuht, omanikel on plaan vahetada välja ka nõukogu esimees
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Logistikauudised esilehele