“Ostu- ja hankeandmed on küberrünnaku puhul sama suures ohus kui kõik teised ettevõtte andmed. Kui need andmed on ka konkurentsieeliseks, siis võivad need olla eriliseks tähelepanu objektiks,” nentis inforturbeanalüütik Ats Onemar.
Ats Onemar
  • Ats Onemar
  • Foto: Diana Unt
16. oktoobril toimuva Ostujuhtimise Aastakonverentsi teema on tänavu “Kuidas automatiseerida ostutööd?”, kus paljude teiste teemade seas on fookuses ka andmed ja nende turvalisus. Konverentsil esinev Security Software’i inforturbeanalüütik Ats Onemar ütles, et ostu- ja hankeandmed on samasuguses ohus, nagu kõik teised ettevõtted andmed.
Järgneb intervjuu Ats Onemariga.
TULEKUL
Ats Onemar esineb 16. oktoobril toimuval Ostujuhtimise Aastakonverentsil “Kuidas automatiseerida ostutööd?” teemal “Andmete väärtus – konkurentsieelis versus tootmise või müügi seiskumine”.
Lisaks räägime andmetest ostujuhtimises, masinõppest ostujuhtimises, kuidas automatiseeritud keskkond aitab ostuotsuseid teha kiirelt ja sõltumatult ja paljust muust.
Loe lisa ja registreeri SIIN.
Andmed on midagi sellist, mille olulisuses ei peaks enam keegi kahtlema. Aga kui habras andmete turvalisus tegelikult on?
Ettevõtete küpsus küberturvalisusega tegelemisel on erinev. Võrreldes riigisektoriga on erasektori keskmine tase nõrgem. Riik on aga endale nõuded kehtestanud pikka aega tagasi. Positiivne on, et vajaduse äratundmine on sagenenud ja ei oodata ära, kuni katastroof õuele saabub. See on nagu üksik puu keset põldu, mis ootab, et välk sinna sisse lööb. Küsimus ei ole selles, kas lööb, vaid millal lööb. Vastus: veel alahinnatakse.
Mida kasulikku saaks iga ettevõte vähese vaevaga ära teha, et andmete turvalisust tõsta?
Oluline on arusaam, et millised andmed olemas on, kus nad on, kuidas neid kasutatakse ja kui väärtuslikud nad on. See võimaldab otsustada, kui palju ja mida on vaja teha selleks, et andmeid kaitsta. Esiteks on vaja panustada andmete kättesaadavusse – kui ma tahan tööd teha, on andmed olemas. Teiseks on vaja panustada andmete korrektsusesse. Mis kasu on meil ebatäpsetest andmetest – pigem ikka kahju. Ja kolmandaks peame hoolitsema selle eest, et andmed oleksid kättesaadavad ainult neile, kellel sellele infole õigus on. Konkurent ei maga ja info teise ettevõtte laienemisplaanide kohta võib olla üsna magus.
Kui andmetega ikkagi midagi juhtub, siis milline on see kõige negatiivsem stsenaarium ja tagajärjed?
Võiks arvata, et kõige negatiivsem stsenaarium on ettevõtte pankrot ja kõik ettevõtte inimesed ilma tööta. Muideks – seda juhtub. Aga see ei ole õige vastus. Kõige negatiivsem tagajärg on inimelu(de) kaotus, füüsilised vigastused. Võivad tekkida olukorrad, kus andmete puudumine või vigased andmed võivad põhjustada inimese surma – seda näiteks meditsiini- ja julgeoleku valdkonnas. Kahjuks ka seda juhtub.
Esinete ka 14. Ostujuhtimise Aastakonverentsil, kus lubate kuulajad küberohtude maailma viia. Kui suures ohus võivad olla ostu- ja hankeandmed?
Ostu- ja hankeandmed on suure tõenäosusega sama suures ohus kui kõik teised ettevõtte andmed. Kui ostu- ja hankeandmed on ka konkurentsieeliseks, siis võivad need andmed olla eriliseks tähelepanu objektiks ka konkurendile.
Ma ei julge küll öelda, et Eestis on nii turvaline, et meil konkurendid üksteise ärisaladust ei himusta. Konverentsil on minu eesmärk illustreerida kuulajale küberohtude maailma ja panna sellele teemale mõtlema.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 17.08.26, 12:12
Robot, mis eile näis hirmkallis, võib aidata juba täna raha säästa
Veel mõni aasta tagasi võis lao automatiseerimise mõte sama kiirelt lõppeda, sest Exceli tabel värvis investeeringu uhkelt punaseks. Praegu on robotid odavamad, elektritõstukid võimekamad ja akutehnoloogia teinud suure hüppe. Just seepärast tasuks vanad arvutused uuesti lahti võtta – see, mis viis aastat tagasi tundus kättesaamatu, kulukas või keeruline, võib nüüd olla täiesti mõistlik lahendus.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Logistikauudised esilehele