Palgalepped maksuameti luubi alla?

Ehkki näiteks Autoettevõtete Liit ning Eesti Transpordi- ja Teetöötajate Ametiühing on sõlminud bussiettevõtete üldtöö kokkuleppega bussijuhtide miinimumpalga, ei pea enam kui pooled ettevõtted sellest kinni. Samalaadne leping sõlmiti just äsja ka Eesti-siseseid vedusid teostavate autojuhtide osas, kuid on oht, et ka osad autovedajad hakkavad sellele läbi sõrmede vaatama.

Eesti Ametiühingute Keskliidu esimees Peep Peterson tunnistas Autovedajate Aastakonverentsil, et kuna paljud ettevõtted ei pea kinni kollektiivlepingutes kehtestatud miinimumpalga nõuetest, plaanivad nad riigilt taotleda maksuametile õigust hakata välja saatma automaatseid maksuarveid neile ettevõtetele, kes maksavad kokkulepitust vähem palka. Nii nagu seda teeb maksuamet nendega, kes maksavad alla riikliku miinimumpalga.

Üle poole bussiettevõtetest maksis vähem

Noorte bussijuhtide pealekasv on Aaslav-Kaasiku sõnul suurim probleem ja see jutt, et tulevikus hakkavadki bussid ennast ise juhtima, on absurdne.

“Seda ei tule kunagi. Muidugi võib panna kusagile teatud tingimustes ühe või kaks isejuhtivat bussi rahva lõbuks edasi-tagasi sõitma, aga praegusel kujul ühistransporti tervikuna ei suuda nad kunagi katta,” on Aaslav-Kaasik veendunud ja leiab, et lisaks palgale on sektoris veel mitmeid teisigi probleeme, mis kiiremas korras lahendamist vajavad.

“Kui Skandinaavias hakati andma noortele laenu, et nad saaksid läbida suhteliselt kallid bussijuhikursused, siis meil pole ka sellest kasu. Töötukassa pakub suisa tasuta koolitusi, aga kursused on ikka tühjad. Noored pole esiteks huvitatud sellise palga eest tööd tegema, teiseks ootama 24. eluaasta täitumiseni. Skandinaavias toodi bussijuhi vanuse alampiir juba aastaid tagasi 21 eluaasta peale ja teatud tingimustel saab juba töötada isegi 18-aastaselt.”

Tema sõnul tuleks esimese asjana välja töötada õiglane ühistranspordi indeks, mis poleks seotud tarbijahinnaindeksiga. “Kilomeetri hinna indekseerimisel tuleb lähtuda vedaja kulusid õiglaselt kajastavast ärineutraalsest ühistranspordi indeksist ja seda tuleks pidevalt korrigeerida näiteks kord kvartalis, kuna kütusehinnad muutuvad meil üleöö ja samuti muutub olukord väga kiiresti ka tööjõuturul. Autoettevõtete Liit töötas juba möödunud kevadel välja väga põhjaliku lahendustepaketi, mida esitleti riigikogu komisjonile ja valitsusele, aga suures plaanis on need ettepanekud sinnapaika jäänudki.”

Lõppenud aastal ühistranspordi muutumine tasuta ehk täpsemalt maksumaksja poolt riigi kaudu tasutud teenuseks mitmetes maakondades, valas õli veelgi tulle. “Tasuta ühistranspordi rakendumine tõi kaasa paraja segaduse ning erinevad kõrvalmõjud nii lepingutele kui ka kommertsliinidele on jäänud riigi poolt tähelepanuta,” kinnitas AS Sebe juhatuse liige Üllar Kaljuste Transpordi- ja Logistika infolehele. Tema sõnul on tunda veelgi tihedamat konkurentsi ja riigihangetel tehakse pakkumisi, mille tulemusel ei tohiks oletuslikult veoteenus olla  üldse võimalik, rääkimata veel mingitest marginaalidest.

Sebe töötajate arv tänavu väheneb

AS Sebe juhatuse liikme Üllar Kaljuste sõnul prognoosib ta alanud aastal lisaveomahtu Harjumaa põhjaliinide teenindamisega, teisalt lõpeb aga leping Tartu linnaliinidel.

“Püüame osaleda enamikul avaliku bussiveoteenuse suurematel riigihangetel, samas mitte ülemääraseid riske pakkumistesse sisse kirjutades,” kinnitas ta ja lisas, et tänavu paraku uusi riigihankeid eriti lisandumas pole. “Sebe käive, kasum ja töötajate arv sel aastal väheneb seoses just asjaoluga, et väga suur maht Tartu hankega lõpeb.”

 

Tarmo Varul: omavalitsused suretavad turgu

OÜ Tuuliku Reisid juhataja Tarmo Varuli sõnul suretavad sõitjateveo turgu ka mittekäibemaksukohustuslased, kes on ostnud maksumaksja raha eest bussid ja saavad nüüd liisingumakse arvelt oluliselt soodsamat teenust pakkuda.

 “Valdade, spordikoolide bussid ehk maksumaksja rahadest soetatud bussid sõidavad sõite, mida varem tegid eraettevõtjad,” kirjeldab ta. Nii luuakse ebavõrdne olukord, kus riigi või omavalitsuse poolt antakse näiteks mittetulundusühingule buss, samas peab eraettevõte maksma bussiliisingut. “Selle arvelt saab MTÜ pakkuda odavamat teenust, rikkudes seeläbi turgu läbi ebaõiglaselt madala hinna,” väidab Varul.

Paljud koolid on hakanud kasutama tasuta bussitransporti, näiteks spordivõistlustele sõiduks. “Seega on vähendatud eelnevalt seda tööd teinud erategijate töömahtu,” kinnitab Varul. “Teisisõnu, suurte ettevõtetega, kes on antud hanke tasuta ühistranspordi tegemiseks võitnud, nendega võistelda ei suudeta,” lisab ta.

Hanked löövad hinna alla

Veel nimetab Varul probleemina, et senised lojaalsed kliendid avalikust sektorist, kes on varem alati kindla bussiettevõttega sõitnud, peavad nüüd korraldama hanke ehk küsima hinnapakkumist.

“See viib aga selleni, et kõik pakkumises osalejad üritavad üksteist üha madalamate hindadega üle trumbata, suretades sektorit aga veelgi. See pole sektori arengu seisukohalt aga jätkusuutlik, kuna näiteks tehnilist parki on üha raskem rasketes turutingimustes (kõrged tööjõumaksud, kütuse hinna kasv, teemaksud jms) korras hoida niivõrd madalate teenuse hindade juures,” väidab Põlvamaa bussiettevõtja Varul.

Riik peaks tema sõnul kehtestama miinimumhinnad nii bussinduses kui ka veonduses, kuna osa busse ei kannata kriitikat. Varul viitab septembris läbi viidud politseireidile, mille käigus selgus, et kaheksast lapsi vedanud bussist olid korras vaid kaks. “See näitab selgelt, et isegi suurfirmad ei suuda selliste hindade juures busse vajalikus korras hoida. Miinimumhindade kehtestamine oleks hea ka hangete puhul – üksteist ei trumbataks üha madalamate hindadega üle. Üha madalamate hindade pakkumine ei ole sektori seisukohalt jätkusuutlik,” selgitab Varul.

Hakkab otsi kokku tõmbama

Positiivsena nimetab ta suuremat meediakajastust seoses riigi poolt makstud ühistranspordiga. ““Tasuta ühistransporti” reklaamides promotakse ka ühistransporti kui sellist. See paneb ehk inimesi rohkem mõtlema, et kuskile suurema seltskonnaga reisides oleks tark kasutada loodussõbralikumat viisi,” sõnab Varul, kellel on siiski plaan hakata kogu firma tegevust vaikselt koomale tõmbama.

 Praegu on nii kogu sektoril kui ka meie firmal keerulised ajad ja raske on tiheda konkurentsi tingimustes teenuse hinda tõsta. Suured ettevõtted võidavad hankeid ning pakuvad siis edasi väiksematele tegijatele, dikteerides neile hinna ning riisudes ise koore,” sõnab ta ja oskab positiivse nähtusena enda puhul välja tuua vaid selle, et on investeerinud uutesse ökonoomsematesse väikebussidesse ning on oma töötajatega igati rahul.