BLS Logistics viis ettevõttes läbi muudatuse, mis annab autojuhtidele rohkem ostsustusõigust. "Juht otsustab nüüd palju rohkem," ütleb Pärnu Tarneahelakonverentsil esinev ettevõtte kommertsjuht Rodion Põder.
BLS Logistics kommertsjuht Rodion Põder
  • BLS Logistics kommertsjuht Rodion Põder
  • Foto: Erakogu
BLS Logistics kommertsjuht Rodion ütleb intervjuus, et ettevõtte strateegia jaoks võivad kiirus, paindlikkus või automatiseerimine suisa ohtlikud olla. "Paindlikkus on peaaegu alati lisakulu ja see kulu tuleneb ettenägematutest olukordadest, mis on tingitud sellest, et protseduuri pole järgitud või jääb mõlemal osapoolel puudu pädevusest," sõnab ta.
TULEKUL
Pärnu Tarneahelakonverents 2019 "Hoogne teekond"
Rodion Põder räägib konverentsil BLSi kogemusloo "Nelja infosüsteemi asendamine ühega - ülemineku vead ning mõju protsessidele ja kiirusele".
Toimub 21.-22. märtsil Pärnu Kontserdimajas
Lisaks esinevad: Finnair, LSG Sky Chefs, Ericsson, Salvest, Iglucraft, STACC, Maxima, Radius Machining, Pipelife Eesti, COMODULE jt.
Peaesineja: Omera Khan, tarneahela professor ja riskiekspert
Programmi ja piletid leiate SIIT.
Veel ütleb Põder, et kiirus on see, mida ettevõte ei pea seda jälgima. "Me peame keskenduma klientide vajadustele, minema oma partnerite protsessides sügavale ja me peame olema eksperdid oma kliendi valdkonnas."
Järgneb intervjuu Rodion Põdraga:
Lisaks postiindeksitele ja tänavate/majade nimedele ja numbritele rakendasime vanakooli geograafilise koordinaatide süsteemi longitude/latitude. Mõnikord on see sihtpunkti määramisel kasulik. Saime aru, et meie autojuhid on eksperdid. Kõlab lihtsalt, kuid sageli pole logistikahaldurid kindlad, et nad paremini teavad.
Me anname autojuhtidele nutitelefonidesse paigaldatud Pilot-programmi abil võimaluse muuta aadresse ja ajakava, kui see on kokku lepitud kaupluse töötajaga jne. Juht otsustab nüüd palju rohkem, kui enne selle piloodi rakendamist. Raske otsus, kuid see hõlmab meie filosoofiat - partnerlust.
Kui tulla korra teie ettekande juurde ja mõelda infosüsteemide ühendamisele, siis see ei kõla just kõige lihtsama projektina. Milliste katsumustega teil tuli silmitsi seista?
Praeguse seisuga ütleksin, et kõige raskem oli otsustada, mida meil tuleviku täpsemalt vaja on. Huvitav on mõelda, et kõik otsused, mille me võtame täna tuleviku osas vastu, baseeruvad meie kogemusel, mis on tegelikult juba minevik.
Ehk siis täna me võtsime endale kohustuse, et selle aasta jooksul otsustame, milliseid infosüsteeme meil on vaja viie aasta pärast. Jah, oleme uued süsteemid äsja juurutanud, kuid olen üsna kindel, et peame juba täna mõtlema tulevikule. See on kõige raskem osa - ülejäänud on vaid protsessi haldamine. Kui fookus ja plaan on paigas, siis see on meeskonna töö, nagu tavaliselt. Plan-do-check-act.
Lõpetuseks küsin ka üldisemalt: millised on logistikasektori peamised mured hetkel teie hinnangul?
Kõige suurema väljakutsena tooksin esile palgasurvet, millega tuleb kaasa minna. Samas on probleem ka oskustööjõu puudu. Osaliselt ka see, et inimeste hulk, kes töötavad meie ladudes, on väga suur, kuid seda saab lahendada protsesside lihtsustamise abil.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 17.08.26, 12:12
Robot, mis eile näis hirmkallis, võib aidata juba täna raha säästa
Veel mõni aasta tagasi võis lao automatiseerimise mõte sama kiirelt lõppeda, sest Exceli tabel värvis investeeringu uhkelt punaseks. Praegu on robotid odavamad, elektritõstukid võimekamad ja akutehnoloogia teinud suure hüppe. Just seepärast tasuks vanad arvutused uuesti lahti võtta – see, mis viis aastat tagasi tundus kättesaamatu, kulukas või keeruline, võib nüüd olla täiesti mõistlik lahendus.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Logistikauudised esilehele