Süsteemis on raske kahelda
Loomulikult võttis ettevõtte juht selle peale ühendust mõõtesüsteemi paigaldaja SkyFMS Estoniaga, mille juht Erkki Gross tunnistas, et ta pole esimene, kes samalaadse küsimusega nende poole pöördub. “Oleme saanud ka teistelt transpordiettevõtetelt signaale, et kui Eestis, Lätis ja Leedus näitab süsteem vahel isegi rohkem tangitud kütust, kui arvel kirjas, siis üle lahe Soome minnes on pilt midagi muud. Oleme süsteeme üle taadelnud, kuid miski ei muutu – muster jääb ikka samaks,” lausus Gross, kelle sõnul erinebki nende süsteem just täpsuse poolest.
“Tegemist on kahe vardaga mõõtmissüsteemiga, mille veaprotsent on minimaalne. Pärast seda, kui tulime Eesti turule ja hakkasime neid paigaldama, hakkasid tulema ka signaalid nn anomaaliatest. Varasemad süsteemid lihtsalt ei suutnud nii täpselt neid vahesid tuvastada. Seda, et süsteem valetaks, ei usu ei Gross, ega ka tema kunded. “Raportite muster viitab ühtedele ja samadele tanklatele. See ei saa olla juhuslik.”
Taatleja ei suuda mõista
Eestis tanklate taatlemisega tegeleva ASi Metrosert kalibreerija Lembit Priks ei suutnud selliseid vahesid kuidagi mõista.
“Euroopa Liidus kehtivad kõikidele tanklatele ühesugused reeglid ehk maksimaalne veaprotsent on 0,5. Tanklaid taadeldakse regulaarselt ning tankla omanikud ise midagi seal reguleerida ei saa. Kõik on plommi all,” ütles Priks, kes parasjagu oli taatlemas Anna Kütuse tanklat Järvamaal. “Ka siin tuli välja anomaalia, kuid vastupidine: bensiini 98 üks tankur andis välja kütust rohkem, kui mõõdik näitas. Vahe oli aga alla protsendi. Kuidas on aga võimalik tekitada 10–20 korda suurem veaprotsent, on mulle täiesti arusaamatu.”

- AS Metrosert kalibreerijad ei suuda selliseid anomaaliaid kuidagi seletada.
- Foto: Tõnu Tramm
Anna Kütuse juhataja Raivo Schilf laiutas samuti käsi. “Meie tanklal pole mingit võimalust kütuse kogust endale kasulikumaks timmida. Tankur on plommi alla pandud ja neid tuleb regulaarselt taadelda. Aeg-ajalt tekib pumpades küll nihkeid, nagu ka nüüd: juba mõnda aega tagasi täheldasin, et iga kuu kaob mitusada liitrit 98 bensiini kusagile ära. Ja nagu nüüd taatlemisel selgus, oligi tankuri näidik ja tegelikkus läinud pisut nihkesse.”
Suuri veaprotsente ei ole võimalik ajada ka temperatuuri kaela. “Kütuse kogus muidugi muutub temperatuuri muutumisega, see on puhas füüsika. Eriti, kui me räägime maa-alustest mahutitest ja miinuskraadidest õues. See vahe ei ole aga kindlasti viis, ega kümme protsenti, vaid kümneid kordi väiksem,” tunnistas Alexela juhatuse liige Alan Vaht, kellel polnud taolistele anomaaliatele samuti ühtegi loogilist seletust.
Täna soovitab kõnealune ettevõtja oma juhtidele tankida Soomes ja Rootsis sõiduautodele mõeldud tanklates. “Pärast seda vahed vähenesid. Iga kord see aga ei õnnestu ja probleemsed tanklad kerkivad esile endiselt. Olen üritanud olukorda ka sealsete ettevõtjatega arutada aga tundub vägisi, et keegi ei julge seda teemat üles tõsta. Kõik justkui saavad aru, millest ma räägin, aga jutt viiakse kohe teisele teemale.”
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Logistikaseadmete ostmisel on hinnavahe lihtne välja arvutada, kuid keerulisem on hinnata, mis see seade ettevõttele päriselt maksma läheb. Kui süsteem vajab sagedast remonti, jätab töötaja ootamatul hetkel tühja akuga, ei loe esimesel katsel triipkoodi või sunnib IT-meeskonda pidevalt probleemidega tegelema, siis ei pruugi esialgu soodsana paistnud pakkumine sugugi soodsaks osutuda.