Pakirobotite innovatsiooniliider Arno Kütt rumalaid riske ei võta

Robootiliste pakiautomaatide innovatsiooniliidri Cleveron ASi juht Arno Kütt tegelikult Eestis tutvustamist ei vaja. Cleveroni unikaalsed lahendused aitavad firmadel hoida kokku väärtuslikku kaubanduspinda ning lõppeval aastal on Cleveroni pakirobotid vallutanud pea kogu maailma.

Äsja tutvustas ettevõte uut toidurobotit ning lõi koos Mainoriga Cleveroni Akadeemia, mille eesmärk on pakkuda Viljandis rakenduskõrgharidust. Eesti Masinatööstuse Liit esitas ettevõtte juhi Arno Küti aasta töösturi konkursile, iseloomustades teda kui meest, kelle mõtteviis, visioon ja tegutsemistahe on nagu värske tuuleiil tänases majanduselus.

Käin igal õhtul saunas. Käin ka kopteriga lendamas ja kopteris töömõtetele ruumi ei ole.

Löön ise igapäevases töös kaasa, ei juhi kabinetist käske jagades, vaid olen protsessides sees. Arvan, et oluline on vahetu kommunikatsioon, avatud arutelu, oma mõtete selgitamine ja sealt ka ühiste eesmärkide püstitamine. Tööandjana proovin pakkuda cleveroonikutele huvitavat tööd ja motiveerivat töökeskkonda – meil on kaks nädalat lisapuhkust, tasuta lõuna, tervisetoetus, sporditoetus.

Meie õnneks oleme tuntud, inimesed soovivad siia tööle tulla ja oleme endale sobilikud cleveroonikud leidnud. Kuid kahtlemata on Eestis IT- ning tehnoloogialade inimesi puudu, seetõttu rajasime ka meie koostöös Mainoriga Cleveroni Akadeemia õppekava, kus koolitame välja robootikatarkvara arendajaid. Cleveron hakkab akadeemia kaudu rahastama robootikatarkvara arenduse õppekava tudengite õppekulusid, majutust ja toitlustust ning maksab ka üliõpilastele stipendiumi. Täna on meie umbes 230 töötajast pooled seotud arendustööga, mis eeldab spetsiifilisi teadmisi.

Olen loomult uudishimulik. Kui ma poleks ettevõtluses, teeksin ilmselt teadust, uuriks midagi, tegeleksin astronoomia või materjaliteadusega.

Eesti tööstuse olukord võiks olla parem. Eesti ettevõtetel peaks olema rohkem päris enda loodud tooteid. Siin peaks olema rohkem tootearendust, patente, kasulikke mudeleid, disaini. Digitaliseerimist on juurde vaja.

Just omatoodete loomise vähesus. Kui me ei panusta oma toodetele, jäämegi tegema allhanget. Kuid me ei ole enam odava tööjõuga riik ning seetõttu hakatakse tootmisi lõpuks Eestist ära viima. Allhanke osas peaksime efektiivsust tõstma läbi robotite kasutusele võtmise ja digitaliseerimise, et vähendada inimtööjõu osakaalu toodete omahinnas.

Riik saab Eesti brändi välismaal laiemalt tutvustada. See aitab ettevõtetel välisturgudel partnereid leida. Rohkem tuleks rääkida intellektuaalse omandi olulisusest, võimalustest, mida patendid ettevõtetele annavad. Haridussüsteem võiks rohkem ettevõtlusega koos käia ja valmistada rohkem ette selliseid inimesi, keda ettevõtted päriselt vajavad.

Cleveroni põhitegevus on arendustegevus, investeerime sinna 7–10% käibest. Hetkel on meil automatiseeritud pakkide üleandmise lahendused, edasi uurime, kuidas pakid panna ilma inimeseta liikuma punktist A punkti B. Kui seni on meie põhituruks olnud USA, siis edasiseks fookuseks on regioonide põhise müügivõrgustiku ülesehitamine, millega jõuab kiiremini teistele suurtele turgudele.