Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Uus konteinerrong vähendaks tarneaegu nädala võrra
„Kui Poola konteinerrongi keskmine transiitaeg Hiinast on umbes kaks nädalat, millele lisandub 2-3 päeva täiendavaks transpordiks Skandinaaviasse, siis alternatiivse Rootsi-Hiina konteinerrongi puhul on kauba saabumist Skandinaaviasse võimalik vähendada isegi kuni nädala võrra,“ nentis TalTechi inseneriteaduskonna logistika magistriõppe programmijuht Jelizaveta Janno.
Janno hinnangul annab täiendav Roots-Hiina transpordikoridor konteinerrongi näol olemasolevale transpordisüsteemile suuremaid võimalusi kaupade paindlikumaks liigutamiseks põhivedudel globaalses mastaabis.
Kaubaplatvormid tuleb samuti tagasi saata
„Olemasolevate samasuunaliste maismaa ja mereveoahelate kõrval ei pruugi see kohe tähendada nende kaubateede otsest konkureerimist teineteisega. Pigem annab see klientidele võimaluse valida konkreetse kauba spetsiifikast ja selle kauba tarne iseloomust optimaalsema lahenduse. Pigem võib nihe toimuda kaubagruppide sees, mitte aga ühe või teise transpordiliigi kasuks,“ leidis Janno.
„Hinna aspektist konkureerib konteinertransport maanteetranspordiga – kui maanteetranspordi veohind läheb üles, liiguvad ühel hetkel kaubad konteineritesse ja vastupidi. See aspekt võib hakata kujundama jaotus- ja korjevedude süsteeme.“
Paljude teiste ekspertide poolt olulise kitsaskohana välja toodud tagastatavate tühjade konteinerite problemaatika kõrval ei saa raudteekonteinerrongi puhul kõrvale jätta Janno hinnangul kõrvale ka täiendavat väljakutset seoses raudteeplatvormide tagasi suunamisega lähteriiki.
„Olukorras, kus Muuga ja Paldiski sadamatesse hakkavad iganädalaselt saabuma sadu konteinereid, tähendab see Eestile lisaks konteinerite edasise jaotuse-laialiveo korraldamisele ka vabanevate konteinerplatvormide tagasi suunamist Hiinasse. Kõik kokku on see märkimisväärne koormus logistilisele läbilaskevõimele.“
Täna on konteinerrongide näol olemas Euroopa-Hiina suunal toimivad transpordikoridorid nii Leetu kui ka Poolasse. „Kui Poola konteinerrongi keskmine transiitaeg on umbes 2 nädalat, millele lisandub 2-3 päeva täiendavaks transpordiks Skandinaaviasse, siis alternatiivse Rootsi-Hiina konteinerrongi puhul on kauba saabumist Skandinaaviasse teoorias võimalik vähendada ideaalis kuni 7 päeva võrra. Üksnes ajaline võit antud suunal oleks siinkohal juba märkimisväärne,“ nentis Janno.
Äri tuleb hakata ajama "Vene moodi"
Kui loodava lahenduse puhul elimineerida poliitilised riskid, mis Janno sõnul ei kao tegelikkuses kuskile, siis väga oluliseks kujuneb transpordikoridori tõrgeteta toimimisel selle korralduslik pool. „Venemaad ja selle olemasolu veoahelast välistada ei saa ning see tähendab, et koostööd tuleb hakata organiseerima vene ärikultuurile sobivalt.“
Kokkuvõttes leiab Janno, et kuna aeg on logistikas oluline edutegur, siis Euroopa suunaline konteinerrong on selgelt kiirem lahendus võrreldes 40 – 60 päeva pikkuse mereveoga Hiinast Euroopasse.
„Logistiline efektiivsus seisneb terviklahenduse võimekuses. Antud kontekstis on täna raudtee (konteinerrong) oma logistilise läbilaskevõime ja poliitilise riskiga kokku suuremad piirajad kui merevedu oma ajakulu ja multimodaalsete võimalustega. Võib arvata, et Rail Baltic suurendaks tulevikus täiendavalt raudtee multimodaalseid võimalusi.“
TULEKUL
Veebiseminar: Kriisiaegse logistika õppetunnid
3 juunil 2020 kell 10.00–11.30 Äripäeva veebiseminaride keskkonnas.
Koroonakriisi tõttu üleöö tekkinud muutused logistikasektoris panid muutma mitmeid seniseid väärtushinnanguid. Kuidas muutustega toime tulla ja kriisist võimalikult valutult väljuda? Mida kasulikku tasub transpordi- ja logistikasektoril kriisilt õppida ning missuguseid riske edaspidiseks meeles pidada?
Võimalikult valutu kriisist väljumine on kõigi ettevõtjate eesmärk. Millised ettevalmistused aitavad sellele kaasa ning milliseid oskused tulevad kasuks uusi töötajaid värvates?
Seminari viib läbi TalTech logistika magistriõppe programmijuht Jelizaveta Janno.
Loe seminarist lähemalt ja registreeru SIIN!
Seotud lood
„Kui siiani on räägitud inimfaktori taandumisest ning automaatsete lahenduste revolutsioonist logistikas, siis täna keset kriisi on selgelt näha, et inimese roll tarneahelates suureneb taas jõudsalt,“ nendib TalTechi logistikainstituudi magistriõppe programmijuht Jelizaveta Janno Logistikauudistele antud intervjuus.
„Eesti logistikafirmad, eksportöörid ja importöörid unistavad 10 päevase transiitaja ning kolme iganädalase väljumisega regulaarsest konteinerrongiühendusest Hiinaga,“ tunnistas Transestonia 2020 konverentsi peakorraldaja Illimar Paul. Sama meelt on ka konverentsi modereerinud majandusekspert Raivo Vare, kes näeb aga projektis ka teatavaid riskikohti.
Eestit läbiva Hiina-Rootsi konteinerraudteeliini suurim probleem on Eesti-Vene poliitilised suhted. „Iga kord kui üritatakse Hiina kaupa läbi Eesti suunata, antakse vihje, et leppige kõrgemal tasemel poliitiliselt kokku,“ ütles ELEA peasekretär Katre Kasepõld liidu juhatuse seisukohta kommenteerides.
Uued süsteemid ja toimivad lahendused sünnivad sageli mitte tavaolukordadest. Kriis on võimalus ja seda ka logistikas, nendib TalTechi logistikainstituudi magistriõppe programmijuht Jelizaveta Janno.
Logistikaseadmete ostmisel on hinnavahe lihtne välja arvutada, kuid keerulisem on hinnata, mis see seade ettevõttele päriselt maksma läheb. Kui süsteem vajab sagedast remonti, jätab töötaja ootamatul hetkel tühja akuga, ei loe esimesel katsel triipkoodi või sunnib IT-meeskonda pidevalt probleemidega tegelema, siis ei pruugi esialgu soodsana paistnud pakkumine sugugi soodsaks osutuda.
Hetkel kuum
Enimloetud
2
Wrangö jääklass tunnistati Prangli liinile vastavaks
4
Viimased uudised
Lisatud ülevaade Hiina veokitootjatest ELi turul septembri alguse seisuga
Hetkel kuum
DFDSil uus tegevjuht, omanikel on plaan vahetada välja ka nõukogu esimees
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Logistikauudised esilehele