Kütusetarbimine vähenes jaanuaris ligi 5 protsenti

Eesti Õliühingu teatel suhtuvad siinsed kütusemüüjad kriitiliselt ideesse kuvada tanklates lisaks kütuste liitrihinnale ka 100 kilomeetri läbimiseks kuluvat rahasummat. Küsitav on nii selle reformi vajalikkus, kui ka lahenduse efektiivsus, lisaks tuuakse välja mitmeid tehnilisi küsimusi, mis teeks selle muudatuse keeruliseks.

Eesti plaanib üle võtta direktiivi, mille jõustumisel peavad kütusemüüjad tanklates kuvama, kui palju maksab iga kütusega 100kilomeetrise teekonna läbimine.

Maksu- ja tolliameti kütusemüügi koondandmed näitavad, et detsembris tarbisid eestlased vähem mootorikütuseid – üleeelmise aastaga võrreldes langesid nii diislikütuse kui ka mootoribensiini müüginumbrid. Kogu aasta võrdluses oli diislikütuse müük õrnas plussis, kuid mootoribensiini tangiti üle 3% vähem, kui möödunud aastal, vahendab Eesti Õliühing.

Nädalavahetusel lepiti Euroopa Liidu tasandil kokku poliitikainstrumentides, mis peaksid tagama ambitsioonikate kliimaeesmärkide saavutamise. Üks kokkuleppe nurgakividest on kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemi laiendamine transpordikütustele, mis võib märgatavalt mõjutada tanklates müüdava kütuse hinda Eesti tarbija jaoks, leiab kütusesektori esindusorganisatsioon Eesti Õliühing.

Logistikas loeb iga liigutus. Kauba vastuvõtt, paigutamine, komplekteerimine, inventuur, laadimine ja väljastamine koosnevad suurest hulgast igapäevastest toimingutest, kus töötaja, töövahend ja infosüsteem peavad toimima sujuva tervikuna. Kui mõni samm võtab põhjendamatult kaua aega, nõuab ebavajalikku liikumist või sunnib tegevust kordama, kandub selle mõju edasi kogu tööprotsessi.