Transporditeenuste eksport loovutas esikoha IT-sektorile

Kui pandeemia lõppedes õnnestus Eesti ettevõtetel turuosa oluliselt kasvatada, siis möödunud aastal Eesti ekspordi turuosa kasv peatus. Seda tingis ulatuslik hindade ja kulude kasv kogu majanduses, kirjutab Eesti Panga ökonomist Mari Rell.

Transport on suurima osatähtsusega valdkond Eesti teenuste ekspordis, mille bilanssi hoiab plusspoolel üksnes kaubavedu maanteel, selgub Statistikaameti värsketest andmetest. Maanteevedude positiivset statistikat mõjutas aga suuresti sisendhindade, mitte kaubamahtude kasv ning rahvusvahelised kaubaveod hakkavad taas kaotama turgu Leedule.

Mullu detsembris süvenes statistikaameti värskete andmete põhjal Eesti päritolu kaupade ekspordi langus 10 protsendini. Eesti päritolu kaupade ekspordimaht väheneb juba alates möödunud aasta aprillist. Seda põhjustasid üldine välisnõudluse nõrgenemine ja sanktsioonid Venemaale, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.

Statistikaameti ja Eesti Panga andmetel kasvas möödunud aasta neljandas kvartalis teenuste eksport võrreldes 2020. aasta sama perioodiga 79% ja import vähenes 23%. Kasvu peamiseks mootoriks olid transporditeenused.

Logistikaseadmete ostmisel on hinnavahe lihtne välja arvutada, kuid keerulisem on hinnata, mis see seade ettevõttele päriselt maksma läheb. Kui süsteem vajab sagedast remonti, jätab töötaja ootamatul hetkel tühja akuga, ei loe esimesel katsel triipkoodi või sunnib IT-meeskonda pidevalt probleemidega tegelema, siis ei pruugi esialgu soodsana paistnud pakkumine sugugi soodsaks osutuda.