Kaubavargused veokitest sagenevad: milliseid trikke vargad kasutavad?

Möödunud aastal oli TAPA (Transported Asset Protection Associtation) andmetel Euroopas ca 10 000 veose vargust ning kogukahju ulatus ca 300 mln euroni. See tähendab, et keskmiselt 27 veost päevas, langes ühel- või teisel viisil varguse ohvriks. Kuidas saaks vedaja end selliste juhtumite eest kindlustada?

Igal aastal kaob Rootsis sadade miljonite kroonide väärtuses kaupu, mis on pannud kasvama ka kindlustuskulud. Kuhu kaubad kaovad, on aga suuresti mõistatus, kuid põhjuseid võib leida nii tahtlikust inimtegevusest kui kliimamuutustes.

Eestist juhitav kuritegelik skeem üritab juba pikemat aega Leedu ettevõtetelt kaupa välja petta, kasutades selleks Läti ettevõttele kuuluvat arvelt maha võetud veokit. Viimane vargus õnnestus neil läinud reedel, 7. veebruaril.

Kriiside ajal aktiveerub väga suur hulk pettureid ja häkkereid, kes püüavad haavatavast olukorrast kasu lõigata. Sestap tasub olla kursis levinumate petuskeemidega, millest nii mõnedki on juba tuttavad ka logistikasektori lähiajaloost.

Veel mõni aasta tagasi võis lao automatiseerimise mõte sama kiirelt lõppeda, sest Exceli tabel värvis investeeringu uhkelt punaseks. Praegu on robotid odavamad, elektritõstukid võimekamad ja akutehnoloogia teinud suure hüppe. Just seepärast tasuks vanad arvutused uuesti lahti võtta – see, mis viis aastat tagasi tundus kättesaamatu, kulukas või keeruline, võib nüüd olla täiesti mõistlik lahendus.