Mobiilsuseksperdid: Eesti liikuvuse- ja ühistranspordi korraldusega on palju segadust
Täna Ülemistel toimunud Rail Baltica mobiilsuskonverentsil arutasid eksperdid selle üle, kuidas panna ühistransport tööle nii, et auto ei oleks inimeste esimene prioriteet ning nad eelistaksid elamist ka mujal kui Tallinnas.
Tallinna linnavalitsus saatis volikogule kinnitamiseks lisaeelarve ühistranspordi veeremi ja taristu uuendamiseks, investeeritav kogusumma ületab 100 miljoni euro piiri.
Kliimaministeerium avalikustatud kliimakindla majanduse seaduses pannakse rõhk puhta energiatootmise kasvule, looduse hoidmisele ning uute tööstuste rajamisele. Transpordi osas jääb eelnõu pigem ümmarguseks.
Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) sõlmis lepingu liikuvuse ja logistika arengukiirendi korraldamiseks, mis pakub rohetehnoloogia iduettevõtetele tehnoloogia ja äriarendamise teenuseid ning aitab iduettevõtetel jõuda kiiremini erainvesteeringute kaasamiseni. Kiirendit korraldavad Tartu Teaduspark ja Baltic Innovation Agency.
Tallinna Linnatranspordi (TLT) enam kui 650ühissõidukit sõitsid läinud aastal kokku ligi 36 miljonit kilomeetrit ning teenindasid ligi 133 miljonit reisijat, mis on 36,5 miljoni võrra rohkem kui 2022. aastal.
Kui 30 tagasi oli ettevõtte jaoks juba parajaks ülesandeks ainuüksi õige tõstuki leidmine, siis tänaseks on valikuvõimalused suurenenud. Tõusnud on teadmine, milline üks hea masin olema peab ning üha määravamaks saanud see, kui palju maksab tõstuki kasutamine kogu elutsükli jooksul. Tähtis on töökindlus ning ka see, millist infot masina poolt kogutuvad andmed meile edastada suudavad.