Eestlased võtavad juhtrolli Ukraina merenduse taastamisel

Väga lihtsustatult öeldes on osapoolte eesmärk aidata kõikide vahenditega Ukrainal sõjast võitjana väljuda ning taastada riigi positsioon Musta mere regiooni olulise kaubanduskeskusena.

Alates Venemaa täiemahulise invasiooni algusest Ukrainasse 2022. aasta veebruaris on Eesti olnud üks kindlaimaid ja järjepidevaimaid Ukraina toetajaid. See mitmetasandiline strateegiline otsus on pikas perspektiivis ülioluline nii Eesti julgeoleku kui ka rahvusvahelise positsiooni tugevdamiseks.

2024. aasta juulis sõlmitud kahe riigi vahelise kokkuleppe kohaselt on Eesti valitsus seadnud eesmärgiks eraldada aastatel 2024–2027 Ukrainale toetust vähemalt 0,25% SKP-st aastas. See otsus kinnitab Eesti jätkuvat pühendumust Ukraina toetamisele ja tunnistab, et Ukraina võitlus on lahutamatult seotud Eesti ja kogu Euroopa julgeolekuga.

Kava keskendub Ukraina hävitatud mereinfrastruktuuri ja merelise võimekuse taastamisele. Eesti osapooled on teinud selle koostamisel tihedat koostööd kõigi oluliste Ukraina riigiasutuste ja riigile kuuluvate äriühingutega merenduse valdkonnas. Vajadused on kaardistatud ja pakutavad lahendused valideeritud, kokku lepitud mahtudes ja ajaraamis ning üldises tegevuskavas. Väga lihtsustatult öeldes on osapoolte eesmärk aidata kõikide vahenditega Ukrainal sõjast võitjana väljuda ning taastada riigi positsioon Musta mere regiooni olulise kaubanduskeskusena.

Ukraina taastekava on algusest peale saanud tugevat toetust Eesti meretööstuse juhtivatelt ettevõtetelt merendusklastri kaudu. 2024. aasta lõpus loodud klastrisse kuulub tänaseks pea poolsada liiget alates laevaehitajatest ja IT-firmadest kuni sadamate ning ülikoolideni. Ukraina partneritega toimunud pakutavate toodete ja teenuste eelkvalifikatsiooni on edukalt läbinud juba üle kümne organisatsiooni, kuid projekti arenedes on plaanis kaasata veelgi rohkem kohalikke tegijaid. Paljud ülesehituse plaani tegevused on realiseeritavad juba sõja ajal ning Ukraina seisukohalt – mida varem, seda parem.

Eesti jaoks annab väljatöötatud kava võimaluse näidata, milleks meie merendussektor võimeline on. Eesti ei ole enam ammu pelgalt madala hinnaga tugiteenuste keskus – rahvusvahelisel areenil ellujäämiseks on meie ettevõtted pidanud eristuma kõrgemat lisandväärtust pakkuvate toodete ja teenustega, sealhulgas võimekusega juhtida rahvusvahelisi kompleksseid projekte paljude osapooltega. Ukraina tänased vajadused on peamiselt seotud uute laevade soetamise, laevade moderniseerimise, sadamate, merenduse IT-süsteemide ning merelise demineerimisega. Pikas perspektiivis võib Eesti pakkuda lahendusi, mis hõlmavad avaliku sektori võimekuse suurendamist ja töökohtade loomist, samuti teadus- ja arendustegevuse toetamist Ukrainas.

Ukraina projekti realiseerimine omab Eestile ilmselgelt otsest ja positiivset mõju läbi majanduse elavdamise ning tööhõive suurendamise, aga pikas perspektiivis olulisemgi võib olla kohapealase tootmisvõimekuse ja oskusteabe kasvu mõju riigi kaitsevõime seisukohast. Eesti Riigilaevastik ja Merevägi vajavad hädasti ka ise lisainvesteeringuid ja moderniseerimist, mida on kindlasti lihtsam saavutada koostöös kohalike partneritega kui välispakkujatelt teenuseid sisse ostes.

Nüüd siis aga rahast - projekti elluviimiseks selle tänases mahus on vaja leida 588 miljonit eurot. Kliimaministeerium on alustanud rahastuse läbirääkimist nii ELi kui ka teiste riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide juures. Seda tehakse tihedas koostöös Ukraina ministeeriumite, riigiasutuste ning saatkondadega. Projekt on unikaalne, kuna ükski teine riik ega organisatsioon pole välja tulnud süsteemse plaaniga Ukraina mõne sektori arendamiseks ja huvi kaasa lüüa on märkimisväärne.

„Oleme optimistlikud, et leiame vajaliku rahastuse,“ ütles Läänerand. „See projekt on nii oluline, et usume, et paljud partnerid soovivad meiega liituda nii rahastamises kui projekti elluviimises. Ukraina majandus ega kaubavahetus ei saa toimida ilma merenduseta, see on eeldus ka sõja võiduks.“

Suur töö on tehtud merenduse ülesehitamise strateegilise plaani ettevalmistamisel. Nüüd on uuel valitsusel võimalik kohe astuda reaalseid samme Ukraina merenduse ülesehituseks ning lubaduste elluviimiseks ning mis oleks parem kui seda saaks teha samal ajal Eesti majandust elavdades.

Eesti merendusklastri üleskutse riigieelarve strateegia järgmise nelja aasta läbirääkimisteks on eraldada vähemalt kolmandik eesmärgiks võetud Ukraina toetusrahast UA Maritime Recovery Plan elluviimiseks. Nii kinnitame veelkord oma pühendumust Ukraina abistamisele ja anname selge signaali ka teistele doonoritele, mis omakorda võimendab riigieelarvelise osa mõju Eesti majandusele. Meie meretööstus ja ettevõtted on valmis kriitiliste toodete jaoks oma tehaste limiite testima. Olgu see Ukraina merevägi, piirivalve, merepääste või sadamad - nad vajavad neid tooteid ja teenuseid kohe.

Eesti merendusklastri ja Kliimaministeeriumi ühine projekt on ambitsioonikas ja keerukas, kuid see on ka äärmiselt oluline. Kui projekt on edukalt läbi viidud, siis on see märkimisväärne samm Ukraina ülesehitamisel ja Eesti rolli tugevdamisel maailma meretööstuses.