Uuring: roolis kasutab mobiili koguni 75% Eesti juhtidest

1. detsembril jõustunud liikluskindlustuse seaduse muudatuse kohaselt tuleb liikluskindlustuse leping sõlmida ka maastikusõidukitele, näiteks mootorsaanidele ja maastikusõidukina registreeritud ATV-dele.

1. detsembril jõustuva liikluskindlustuse seaduse muudatuse kohaselt hakkavad Eesti Liikluskindlustuse Fond (LKF), kindlustusandjad ja -vahendajad senisest rohkem saatma teavitusi liikluskindlustuse unustamise vältimiseks.

Ettevõtte äritegevuseks vajalikud sõidukid soetatakse enamasti liisinguga, mida finantseerib üldjuhul pank. Sellega kaasnevad sõidukite korralised hooldused, rehvivahetused ja kindlustusjuhtumite puhul ka hulganisti asjaajamist. Selline sõidukipargi haldamise viis on ettevõtte jaoks märkimisväärse ajakuluga, eriti kui sõidukeid on rohkem.

Pealtnäha turvalised parklad ei olegi nii ohutud. ERGO kindlustuse andmetel toimub 40% kõikidest sõidukikahjudest just parklates ja keskmise kahju suurus on 1200 eurot, viimase aasta kulukaim õnnetus läks maksma 15 000 eurot.

Logistikaseadmete ostmisel on hinnavahe lihtne välja arvutada, kuid keerulisem on hinnata, mis see seade ettevõttele päriselt maksma läheb. Kui süsteem vajab sagedast remonti, jätab töötaja ootamatul hetkel tühja akuga, ei loe esimesel katsel triipkoodi või sunnib IT-meeskonda pidevalt probleemidega tegelema, siis ei pruugi esialgu soodsana paistnud pakkumine sugugi soodsaks osutuda.