Nafta hind tõusis veidi pärast suurimat kahepäevast langust alates 2022. aastast, kui kauplejad võtsid arvesse Iraani ja Iisraeli relvarahu ning aruande, mis viitas USA naftavarude vähenemisele.
USA presidendi Donald Trumpi ettarvamatu tariifipoliitika süvendab globaalselt valitsevat muret suuremate majanduste käekäigu pärast, mis omakorda tekitab surve naftahindadele. Kui märtsi alguses kaubeldi Brent toornaftaga 69 dollari lähedal barreli kohta, siis märtsi viimasel päeval ulatus barreli hind ligi 75 USA dollarini.
Toornafta hind on maailmaturul teinud kolme nädalaga alates Donald Trumpi asumisest USA presidendiks läbi ligi 6%-lise languse. Võib eeldada, et nafta hind jääb lähiajal üles-alla liikuma, sest ühelt poolt avaldavad nafta hinnale mõju Trumpi lubadused hindu alandada, teisalt aga Aasia järsult suurenenud nõudlus ning Venemaa nafta ära lõikamine turult.
Kui 30 tagasi oli ettevõtte jaoks juba parajaks ülesandeks ainuüksi õige tõstuki leidmine, siis tänaseks on valikuvõimalused suurenenud. Tõusnud on teadmine, milline üks hea masin olema peab ning üha määravamaks saanud see, kui palju maksab tõstuki kasutamine kogu elutsükli jooksul. Tähtis on töökindlus ning ka see, millist infot masina poolt kogutuvad andmed meile edastada suudavad.