Liiklusõnnetuste arvu vähenemine on liikluskindlustuse hinna alla toonud

Teada-tuntud tõsiasi on see, et vedaja vastutab veose säilitamise eest veose vastuvõtmisest lähtekohas kuni selle toimetamiseni sihtkohta. Paraku pole keegi kaitstud pahatahtlike rünnakute eest teel või küberruumis logistikat korraldades. Abi ei pruugi olla ka tavapärasest veosekindlustusest. Kuidas ikkagi võimalikke kahjusid vältida?

Alates 1. detsembrist 2024 hakkasid kehtima liikluskindlustuse seaduse muudatused, mis laiendasid kindlustuskohustust paljudele töömasinatele. Nüüd peab ettevõte arvestama, et isegi registreerimata tõstuk või murutraktor võib vajada liikluskindlustust – sõltuvalt tema tehnilistest omadustest ja kasutusviisist.

Mullu oli liikluskindlustuse väljamakstud nõuete ehk õnnetuse toimumisel välja makstud hüvitiste summa 74,5 miljonit eurot, 2022. aastal oli see aga 69 miljonit eurot. Millises kuus toimub rohkem liiklusõnnetusi ja kus kõige sagedamini? Seekordses statistikablogis keskendub statistikaameti analüütik Egle Loorits just liikluskindlustuse andmetele.

Käesoleva aasta algusest Eestis kehtima hakanud mootorsõidukimaks ja sellele eelnenud ostubuum läinud aasta lõpus mõjutasid tugevalt sõidukikindlustuse turgu, tuues kaasa kindlustusmaksete vähenemise.

Logistikaseadmete ostmisel on hinnavahe lihtne välja arvutada, kuid keerulisem on hinnata, mis see seade ettevõttele päriselt maksma läheb. Kui süsteem vajab sagedast remonti, jätab töötaja ootamatul hetkel tühja akuga, ei loe esimesel katsel triipkoodi või sunnib IT-meeskonda pidevalt probleemidega tegelema, siis ei pruugi esialgu soodsana paistnud pakkumine sugugi soodsaks osutuda.