Maanteedele kulub lähiaastatel miljard eurot, aga oleks vaja rohkem

2030. aastaks peaks saama valmis Rail Baltic Tallinnast Euroopasse sõitmiseks, kuid Läti või Leedu probleemide korral saab arvestada vähemalt alternatiivse Eesti-sisese liiniga, ütles taristuminister Kuldar Leis.

Vabariigi Valitsus kinnitas riigiteede teehoiukava aastateks 2025–2028, millega suunatakse Eesti teedevõrgu arendamisse ja korrashoidu kokku 932,3 miljonit eurot. See on 251,8 miljonit eurot rohkem kui eelmise nelja aasta teehoiukavas.

Eesti Raudtee ehitustööd Tartu suunas on jõudnud lõpufaasi, kuid uute liiklusjuhtimissüsteemide sisse lülitamine Tapa jaamas lükkub paraku edasi. Viivituse põhjuseks on töövõtja Siemens Mobility Oy, kes ei suuda süsteemi kasutuselevõtuks vajaliku dokumentatsiooniga õigeks ajaks valmis saada.

Rail Baltica on murranguline taristuprojekt, mis parandab oluliselt Balti riikide ja Lääne-Euroopa vahelist ühenduvust, aga see ei asenda maanteetransporti, sõnab logistikaettevõtte Kühne + Nageli Eesti ja Soome juht Hanna Korvenpää, lisades, et peame nutikalt raudteed ja maanteed kombineerima.

Kui 30 tagasi oli ettevõtte jaoks juba parajaks ülesandeks ainuüksi õige tõstuki leidmine, siis tänaseks on valikuvõimalused suurenenud. Tõusnud on teadmine, milline üks hea masin olema peab ning üha määravamaks saanud see, kui palju maksab tõstuki kasutamine kogu elutsükli jooksul. Tähtis on töökindlus ning ka see, millist infot masina poolt kogutuvad andmed meile edastada suudavad.