Brüssel käivitab miljarditesse ulatuva transpordi roheplaani

Euroopa Liidu keskkonnaministrid leppisid kokku Eesti seisukohaga ühtivas kliimamuutuste pidurdamise vahe-eesmärgis 2040. aastaks: vähendada kasvuhoonegaaside heidet 90% võrra, kui selleks on täidetud vajalikud eeltingimused. Lisaks otsustati ETS2 aasta võrra edasi lükata.

29. septembril saatis Ettevõtlus- ja Innovatsiooni Sihtasutus (EIS) huvigruppidele kirja, et e-veoselehe andmevahetusteenusega liidestamiste toetusmeede on lõppenud ning taotlusi on esitatud rohkem, kui on eelarves raha. Selle üle on põhjust vaid rõõmu tunda, sest just digitaliseerimine aitab päästa Eestit logistilisest tupikust, kirjutab Digilogistika Keskluse arendusjuht Antoon van Rens.

Mullu jõudis kolmandate riikide veebipoodidest Euroopa Liitu keskmiselt 12 miljonit pakki päevas, mis on pannud raskesse olukorda Euroopa riikide tollitöötajad ja turujärelevalveasutused.

“Eesti transpordikütuste portfellis on taastuvtoorainest kütuste osa vaid 4,3%. Neli aastat tagasi oli see veel 5,5%, ehk see on hoopis kahanenud. Eesti riik pole nende osakaalu suurendamiseks teinud mitte midagi, nagu ka teiste kohustuste täitmisel. Mis see kõik meile lõpuks maksma läheb, ei tea täna aga keegi,“ nentis taastuvkütuste juriidiline ekspert, vandeadvokaat Rene Frolov Eesti Varude Keskuse kütusepäeval.

Kui 30 tagasi oli ettevõtte jaoks juba parajaks ülesandeks ainuüksi õige tõstuki leidmine, siis tänaseks on valikuvõimalused suurenenud. Tõusnud on teadmine, milline üks hea masin olema peab ning üha määravamaks saanud see, kui palju maksab tõstuki kasutamine kogu elutsükli jooksul. Tähtis on töökindlus ning ka see, millist infot masina poolt kogutuvad andmed meile edastada suudavad.