Lufthansa Cargo keskendumine uuele nišiärile tabas kümnesse

Kui lennuühenduste vajadusest räägitakse valdavalt kontekstis, kuidas eestlased saaksid lennata sinna kuhu vaja, siis tegelik majanduslik kasu tuleb vastupidiselt liikuvuselt: statistika andmetel kasvas mullu detsembris Eesti majutusasutuste täituvus 6,2% ja seda valdavalt just tänu toimivatele lennuühendustele, nendib MKMi turisminõunik Aleksandr Michelson.

Kui Eestis on droonide kasutamine väiksemat kaupade transpordis veel pigemt ideetasandil, siis Soomes on katsetustega märksa kaugemale jõutud. Transpordiameti digiajakiri Teejuht uuris Helsingi U-space 2024–2028 projektijuht Christina Suomilt ja lennundusspetsialist Jukka Keski-Jaskarilt, kui kaugel arendustega ollakse ning millal võime oodata regulaarset kaubavedu droonidega Helsingi ja Tallinna vahel?

Möödunud aasta tõi Eesti õhuruumi lennuliiklusesse mõõduka kasvu: kokku toimus 181 522 lendu, mis on 3% rohkem kui aasta varem. Nagu varasematelgi aastatel, moodustasid suurema osa ülelennud – 75%, ehk 135 705 lendu. Võrreldes 2024. aastaga on seda 4,4% rohkem, eriti suure hüppe tegi Hiina ülelendude arv.

Riia lennujaam teenindas mullu veidi üle 7,1 miljoni reisija, mis on võrreldav 2024. aastaga. Kaubamahu kasv ulatus samal ajal aga 7 protsendini. Mida oodatakse alanud aastalt, rääkis lennujaama juhatuse esimees Laila Odiņa.

Kui 30 tagasi oli ettevõtte jaoks juba parajaks ülesandeks ainuüksi õige tõstuki leidmine, siis tänaseks on valikuvõimalused suurenenud. Tõusnud on teadmine, milline üks hea masin olema peab ning üha määravamaks saanud see, kui palju maksab tõstuki kasutamine kogu elutsükli jooksul. Tähtis on töökindlus ning ka see, millist infot masina poolt kogutuvad andmed meile edastada suudavad.