IRU raport: veokijuhtide puudus Euroopas ületab mõne aasta pärast miljoni piiri

Ajal, mil transpordisektor vajab üle kogu Euroopa kiiret järelkasvu, kodumaiste juhtide reservi ja paremat kriisivalmidust, tõmbab Eesti riik veoauto- ja bussijuhtide kutseõpet veelgi rohkem koomale. „Viimased 21 bussi- ja 24 veokijuhti lõpetavad sel kevadel, rohkem enam pooleaastase kutseõppega juhte peale ei tule,“ tunnistas Viljandi Kutseõppekeskuse direktor Tarmo Loodus saates „Logistikauudised eetris“.

Leedu maanteetranspordi sektor toetub üha enam väljapoolt Euroopa Liitu värvatud juhtidele. Nende arvu kasvuga on aga süvenenud mure töötingimuste, võlapõhise värbamise ja võimalike ärakasutamiste pärast. Sealne prokuratuur on võtnud luubi alla juba üle kuue autovedaja ja nimetab nende poolset juhtide ekspluateerimist teadlikult välja töötatud süsteemiks.

Valitsus andis rohelise tule töörände suurendamisele, mis tähendab, et tööstus- ja logistikasektorile suunatud kursimuutus tõstaks rändekvoote ning langetaks palganõudeid.

Euroopa transpordisüsteem seisab silmitsi enneolematu väljakutsega – kutseliste veokijuhtide puudus häirib tarneahelaid juba praegu: 2024. aasta seisuga on Euroopa Liidus täitmata üle 426 000 veokijuhi ametikoha ning prognooside kohaselt võib see arv 2028. aastaks peaaegu kahekordistuda. Kuidas võitleb terendava kriisiga Euroopa suurim transpordifirma Girteka?

Logistikas loeb iga liigutus. Kauba vastuvõtt, paigutamine, komplekteerimine, inventuur, laadimine ja väljastamine koosnevad suurest hulgast igapäevastest toimingutest, kus töötaja, töövahend ja infosüsteem peavad toimima sujuva tervikuna. Kui mõni samm võtab põhjendamatult kaua aega, nõuab ebavajalikku liikumist või sunnib tegevust kordama, kandub selle mõju edasi kogu tööprotsessi.