Venemaale eksport hakkab mõõnast üle saama

Kui kuni juunini aeglustas kaupade ekspordi kasvu või vähendas seda väljaveo tugev vähenemine Venemaale, siis juulis panustasid ekspordi vähenemisse enim hoopis USA, Läti, Mehhiko. Vaatamata sellele oli Eesti eksport Venemaale aasta esimese seitsme kuu jooksul vaid 62% eelmise aasta sama perioodi ekspordist. Arvestades seda, et maikuust alates on rubla taas tugevasti nõrgenenud ning Venemaa majandus jätkuvalt väga nõrk, on lähikuude väljavaated idaturu nõudluse paranemisest pigem negatiivsed.

Kui vaadata meie teisi suuremaid kaubanduspartnereid lähipiirkonnas, on eksport Leetu eelmise aasta mõõnast üle saanud ja sel aastal tasapisi paranema hakanud. Seevastu, kaupade eksport Lätti on oluliselt nõrgenenud. Juulis oli selle taga peamiselt elektrienergia ekspordi ja reeksporditavate mineraalsete toodete vähenemine.

Soome vilets majandusolukord on meie kaupade ekspordi kasvu põhjanaabrite turule pidurdanud. Selle aasta seitsme kuu jooksul on eksport jooksevhindades küll veidi vähenenud, kuid näiteks juulis kasvas väljavedu Soome jooksevhindades 5%.

Kaupade eksport Rootsi kiirenes peamiselt elektroonikatoodete najal alates möödunud aasta teisest poolest. Kuigi juulis läks elektroonikatoodete väljavedu tugevasse langusesse ning koos sellega pidurdus ka kaupade eksport Rootsi (elektroonikatooted moodustavad poole ekspordist Rootsi), siis selle aasta esimese seitsme kuuga on ekspordikasv sellele turule keskmiselt veel üsna tugev olnud.

Languse taga elektroonikatootedKaupade järgi oligi ekspordi languse taga juulis peamiselt elektroonikatoodete väljaveo tugev (-21%) vähenemine. Arvestades seda, et elektroonikatoodete ekspordikasv kiirenes eelmise aasta teisel poolel ja tõstis sellega võrdlusbaasi kõrgemale, siis mõjutab see negatiivselt selle aasta teise poolaasta ekspordikasvu. Kui möödunud aasta teisel poolel aitas elektroonikatoodete väljavedu kompenseerida tugevat ekspordi langust Venemaa suunal, siis nüüd enam mitte.

Suur osa ettevõtete vahetarbekaupadest ja investeeringuteks vajalikest kapitalikaupadest tuleb Eestisse importida. Koos ettevõtete tootmismahtude langusega, on Eestis nõudlus imporditud vahetarbekaupade järele vähenenud, mis on ka impordi languse peamiseks põhjuseks. Kuigi kapitalikaupade import on eelmise aasta tugevast mõõnast üle saanud ning sel aastal isegi väikest kasvu näidanud, ei ole see kahjuks veel panustanud laiapõhjalisse investeeringute kasvu. Kuna kaupade import vähenes juulis veidi aeglasemalt (-4%) kui eksport, siis kaubanduspuudujääk suurenes, mis on omakorda majanduskasvu pidur.

Ekspordi kui impordi nominaalkasvu pidurdab tugevasti ka ekspordi ja impordihindade hindade langus (sel aastal vastavalt -3,8% ja -3,3%). Samas näitab SKP arvestus, et teises kvartalis olid languses ka ekspordi- ja impordimahud, kusjuures mõlema muhul oli olukord isegi halvenenud.