Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kaubavahetus sai elu sisse
Kaupade eksport kasvas veebruaris võrreldes eelmise aasta veebruariga 7% ja kaupade import 5%, teatab statistikaamet. Ekspordi kasvust kolmandiku andis Eesti toodete ekspordi kasv.
Veebruaris eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 0,9 miljardi euro väärtuses ning imporditi Eestisse 1,1 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 140 miljonit eurot (mullu veebruaris 151 miljonit eurot).
Kaupade ekspordi peamised sihtriigid olid Rootsi (osatähtsus 20%), Soome (16%) ja Läti (9%). Eksport kasvas enamikusse peamistesse sihtriikidesse, kõige enam Rootsi (23 miljoni euro võrra), Kanadasse (20 miljoni euro võrra) ja Soome (12 miljoni euro võrra). Eksport kahanes enim Hollandisse (16 miljoni euro võrra).
Kaupadest eksporditi elektriseadmeid, puitu ja puittooteid ning tööstustooteid. Veebruaris kasvas peaaegu kõigi kaubajaotiste eksport. Enim kasvas väljavedu kolmes kaubajaotises: 1) mitmesugused tööstustooted (kus kasvu panustasid enim kokkupandavad ehitised), 2) transpordivahendid (vastavalt sõiduautod) ja 3) elektriseadmed (vastavalt andmesideseadmed). Eksport kahanes mehaaniliste masinate kaubagrupis.
Eesti päritolu kaupade osatähtsus moodustas veebruaris ekspordist 70%. Võrreldes eelmise aasta veebruariga kasvas Eesti päritolu kaupade eksport 3%. Eesti päritolu kaupade osatähtsus oli Eesti kümnest peamisest ekspordi sihtriigist suurim Taani (94%) ja Suurbritanniasse (89%) ning väikseim Venemaale (20%) eksporditud kaubas. Eesti päritolu kaubad on Eestis toodetud ja töödeldud kaubad.
Veebruaris imporditi kõige enam kaupu Soomest (osatähtsus 13%), Saksamaalt (11%), Lätist (9%) ja Rootsist (9%). Võrreldes eelmise aasta veebruariga kasvas kõige enam import Saksamaalt (18 miljoni euro võrra), Lätist (14 miljoni euro võrra) ja Rootsist (13 miljoni euro võrra). Samal ajal vähenes enim import Venemaalt (19 miljoni euro võrra).
Kaupadest imporditi Eestisse enim elektriseadmeid, mehaanilisi masinaid, põllumajandussaaduseid ja toidukaupu ning transpordivahendeid. Enim suurenes mehaaniliste seadmete ja transpordivahendite sissevedu. Samas vähenes oluliselt mineraalsete toodete sissevedu.
Võrreldes tänavu jaanuariga kasvas veebruaris kaupade eksport 11% ja import 8%.
Autor: Äripaev
Seotud lood
Kui juunis kaubavahetus kasvas, siis poolaasta arvestuses on nii eksport kui import kerges miinuses, teatas statistikaamet.
Kaupade eksport kasvas 2016. aasta aprillis võrreldes eelmise aasta aprilliga 2% ja kaupade import 9%, teatas statistikaamet. Kaupade sissevedu suurenes peaaegu kõigis kaubajaotistes.
Statistikaameti andmetel moodustas möödunud aastal Aasia riikide osatähtsus Eesti kaupade koguekspordist 4% ja -impordist 6%. Nimetatud näitajad ei ole viimase kümne aasta jooksul oluliselt muutunud.
Kui vaadata Tallinna lennujaama viimaste aastate lennuliikluse raporteid, on näha, et aastate jooksul on Eesti olnud selgelt impordiriik. Samas ei väljenda need andmed tegelikku kaubavoogude olukorda, kuna väga suur osa lennukaupadest saabub Eestisse lähiriikide suuremate lennujaamade kaudu niinimetatud lennuautoga.
Veel mõni aasta tagasi võis lao automatiseerimise mõte sama kiirelt lõppeda, sest Exceli tabel värvis investeeringu uhkelt punaseks. Praegu on robotid odavamad, elektritõstukid võimekamad ja akutehnoloogia teinud suure hüppe. Just seepärast tasuks vanad arvutused uuesti lahti võtta – see, mis viis aastat tagasi tundus kättesaamatu, kulukas või keeruline, võib nüüd olla täiesti mõistlik lahendus.
Hetkel kuum
Enimloetud
2
Wrangö jääklass tunnistati Prangli liinile vastavaks
4
Viimased uudised
Lisatud ülevaade Hiina veokitootjatest ELi turul septembri alguse seisuga
Hetkel kuum
DFDSil uus tegevjuht, omanikel on plaan vahetada välja ka nõukogu esimees
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Logistikauudised esilehele