Lähis-Ida kriis pani reisikindlustuse proovile: kes aitab ja millal?

Pärast USA rünnakut Iraani vastu ja viimase poolt Hormuzi väina sulgemist on Clarksons Researchi hinnangul Pärsia lahes lõksus ligi 3200 alust, ehk umbes 4% maailma laevastikust. Sealhulgas 112 toornafta tankerit ja 114 konteinerlaeva. Lisaks ootab umbes 500 laeva AÜE ja Omaani rannikul.

Sõjategevus Lähis-Idas pani välisministeeriumi ametlikke reisisoovitusi muutma.

USA president Donald Trump andis mõista, et USA merevägi on valmis vajadusel tankereid läbi Hormuzi väina eskortima. “Ükskõik mis ka ei juhtuks, tagavad Ameerika Ühendriigid energia vaba liikumise maailmale,” postitas president sotsiaalmeedias, lubades sekkuda niipea kui võimalik.

Kuna Iraani režiim on sattunud USA ja Iisraeli jõudude rünnakute alla, on Teherani vasturünnakud oluliselt halvanud transpordivõrgustikke kogu Pärsia lahe piirkonnas. Millised on konflikti täpsemad mõjud transpordi- ja logistikasektorile, arutleb Transport Intelligence`i (Ti) analüütik John Manners-Bell.

Logistikas loeb iga liigutus. Kauba vastuvõtt, paigutamine, komplekteerimine, inventuur, laadimine ja väljastamine koosnevad suurest hulgast igapäevastest toimingutest, kus töötaja, töövahend ja infosüsteem peavad toimima sujuva tervikuna. Kui mõni samm võtab põhjendamatult kaua aega, nõuab ebavajalikku liikumist või sunnib tegevust kordama, kandub selle mõju edasi kogu tööprotsessi.