Kulude kärpimisest enam üksi ei piisa, konkurentsivõime päästab tarneahel

Viimase viie aasta jooksul on Eesti tööstusettevõtted pidanud ümber hindama paljusid eeldusi, mis varem tundusid enesestmõistetavad. Pandeemia, sõda Ukrainas, Lähis-Ida pinged ning häired Hormuzi väinas ja teistel kaubateedel on näidanud, et kaupade, tooraine ja komponentide liikumine ei sõltu ainult turuloogikast. Tarneahel võib katkeda ka siis, kui ettevõte on teinud kõik õigesti, kirjutab Swedbanki tööstusosakonna juht Raul Kirsimäe.

“Parim tarneahelajuht 2026” on Milrem Roboticsi tarneahelajuht Jani Perälä, selgus täna toimuval Pärnu tarneahelakonverentsil.

Ehitus- ja puidusektori tarneahelat hoiavad praegu surve all nii sisendhindade kõikumine kui ka vajadus juhtida kulusid olukorras, kus jaehinnasurve kandub edasi klientideni. Puumarketi tarneahela juhi Madis Varendi sõnul tekitab ebaefektiivsust mitte ainult turg ise, vaid ka see, kui ettevõtte sees liiguvad ost, müük ja ladu eri eesmärkide järgi.

Kulude tegelikke seoseid mõistmata võib kergesti tekkida olukord, kus kärbitakse küll nähtavaid, kuid väikese mõjuga kulusid, samal ajal kui suured ja struktuured kulud jäävad puutumata, hoiatab Telia Eesti tarneahelajuht Anneli Liiva ühe võimaliku ohu eest tarneahelates.

Logistikaseadmete ostmisel on hinnavahe lihtne välja arvutada, kuid keerulisem on hinnata, mis see seade ettevõttele päriselt maksma läheb. Kui süsteem vajab sagedast remonti, jätab töötaja ootamatul hetkel tühja akuga, ei loe esimesel katsel triipkoodi või sunnib IT-meeskonda pidevalt probleemidega tegelema, siis ei pruugi esialgu soodsana paistnud pakkumine sugugi soodsaks osutuda.