Betooni töövõtja Rail Balticu ehitamisest: riske on palju, üks neist tööjõud

Kliimaministeerium esitas valitsusele ülevaate, mis näitab, kuhu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikute müügist laekunud raha on kulunud. Selgub, et ligi pool rahast on läinud transpordi ja liikuvuse arendamiseks.

„Ühishange tooks kõikidele Balti riikidele märkimisväärseid eeliseid – suurem kogus võimaldab saavutada mastaabiefekti ja soodsama ühikuhinna, samas tagab tehnilise ühilduvuse ja annab võimaluse ronge paindlikult üle riigipiiride kasutada kogu Rail Balticu võrgustikus,” tõdes taristuminister Kuldar Leis eilsel kohtumisel Läti transpordiminister Atis Švinkaga.

31. juulil allkirjastati ehitusleping Eesti ühe tehniliselt keerukaima taristurajatise ja Rail Baltica peamise logistilise sõlmpunkti – Soodevahe liiklussõlme – väljaehitamiseks. 38,8 miljoni euro suurune leping sõlmiti aktsiaseltsiga TREF Nord.

Rail Baltica on murranguline taristuprojekt, mis parandab oluliselt Balti riikide ja Lääne-Euroopa vahelist ühenduvust, aga see ei asenda maanteetransporti, sõnab logistikaettevõtte Kühne + Nageli Eesti ja Soome juht Hanna Korvenpää, lisades, et peame nutikalt raudteed ja maanteed kombineerima.

Logistikaseadmete ostmisel on hinnavahe lihtne välja arvutada, kuid keerulisem on hinnata, mis see seade ettevõttele päriselt maksma läheb. Kui süsteem vajab sagedast remonti, jätab töötaja ootamatul hetkel tühja akuga, ei loe esimesel katsel triipkoodi või sunnib IT-meeskonda pidevalt probleemidega tegelema, siis ei pruugi esialgu soodsana paistnud pakkumine sugugi soodsaks osutuda.