Vedajate suurimad probleemid on täna seotud raha ja tööjõupuudusega. Nõudlust teenusele samas piisab ja ilmselt suureneb see sügisest veelgi, mis annab põhjuse hindu tõsta.
Peaaegu iga teine ehk 40% vedajatest nimetasid juulis Konjunktuuriinstituudi transpordibaromeetrile vastates, et äri takistab täna rahanappus, iga seitsmendat firmat tööpuudus. Mõlemad näitajad kasvasid aastatagusega võrreldes kordades.
Olgugi, et vabu töökäsi on tööjõuturul ohtralt, on heade autojuhtide leidmine Lextrans OÜ juhatuse liikme Sven Aria sõnul endiselt keeruline. “Head autojuhid on alati olnud defitsiitsed. Ka praegu, kus palgatase on langenud,” sõnas ta. Sama meelt on ka Võrumaa ettevõtte OÜ Plangi Trans juhataja Urmas Plangi.
Töötajate leidmisest suurem mure on Urmas Plangi sõnul maksekultuuritus: “Kohalikud Eesti maksjad on suhteliselt korrektsed. Kõik, mis puudutab aga muud Euroopat, siis transpordisektor on küll viimane, kellele makstakse,” mainis ta. Maksetähtaegadest sõidetakse julmalt üle ja rahasid tuleb oodata 30-45 ettenähtud päeva asemel tema sõnul sageli 90-120 päeva. Selliselt käituvad Plangi sõnul paljud Saksamaa, Belgia, Hollandi ja eriti Taani ettevõtted.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Loe pikemalt tänasest Äripäevast . Seotud lood
Pea iga teine vedaja oli juulis kimpus rahamuredega. Vedajate sõnul on probleemiks maksekultuuritus. Kui maksetähtaega pidevalt meelde ei tuleta, sõidab teenuse ostja sellest pikalt üle, kommenteeris PL Transi juhatuse liige Mihkel Saarend.
Kõige enam otsitakse Eestis töötukassa andmeil bussi- ja autojuhte, ehitajaid ning õmblejaid.
Ahtoli Transpordi juhi Enn Kivi sõnul süveneb sügisel juhtide puudus. Tema sõnul võiks juhte hulgi värvata, kuigi aastaid tööst eemal olnud juhte on keeruline taas tööle saada.
Transpordibaromeetri andmeil ei piira vedajate tööd enam niivõrd nõudluse puudumine, esikohal olid juulis finantsmured. Jõudsalt kasvas ka tööjõu puudus.
Logistikaseadmete ostmisel on hinnavahe lihtne välja arvutada, kuid keerulisem on hinnata, mis see seade ettevõttele päriselt maksma läheb. Kui süsteem vajab sagedast remonti, jätab töötaja ootamatul hetkel tühja akuga, ei loe esimesel katsel triipkoodi või sunnib IT-meeskonda pidevalt probleemidega tegelema, siis ei pruugi esialgu soodsana paistnud pakkumine sugugi soodsaks osutuda.