Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Piiriületus Narvas muutub kiiremaks
Euroopa Komisjoni kiitis juuni alguses heaks kolm Eesti-Läti-Vene piiriülese koostöö programmi projekti, mille raames rekonstrueeritakse Narva-Ivangorodi sõiduautode ja jalakäijate piiripunktid, restaureeritakse Narva ja Ivangorodi kindluste ansambel ning parandatakse liiklemis- ja piiriületusvõimalusi Värska-Petseri teelõigul.
Projektis „Narva-Ivangorodi piiripunktide kompleksne rekonstrueerimine“ ehitatakse Ivangorodi Parusinka piiripunki uus hoone ning Narva autode piiripunktis rekonstrueeritakse jalakäijate terminal ja sõidurajad. Lisaks renoveeritakse jalakäijate sild. Projekti maksumus on 8,2 miljonit eurot.
Projekti “Unikaalse piiriülese Narva-Ivangorodi kindluste ansambli kui ühtse kultuuri- ja turismiobjekti arendamine“ käigus restaureeritakse Narva Viktoria bastion ja püssirohukelder, kuhu rajatakse külastuskeskus. Projekti maksumus on 6,9 miljonit eurot.
„Ohutu tee“ raames rekonstrueeritakse 19,1 kilomeetri pikkune teelõik Värskast Petserini ning ehitatakse kergliiklusteed Värska ja Koidula piirpunkti lähedale ning Petseri linna. Samuti rajatakse turismibusside parkla Petseri kesklinna ning sõidu- ja veoautode ooteala Kunitšina Gora piiripunkti lähedal. Projekti eelarve on ligi 6,4 miljonit eurot.
„Need kolm investeeringut olid praeguseks muutunud juba möödapääsmatuks. Piiriületusvõimaluste parandamine, kogu selle protsessi kiiremaks ja mugavamaks muutmisel on otsene mõju nii piirialade kui kogu Eesti majandusele,“ selgitas regionaalminister Siim Kiisler. Kahe linna kindluste korrastamine ja arendamine aitab Kiisleri sõnul aga senisest paremini ära kasutada piirkonna turismipotentsiaali.
Projektide kogueelarve on orienteeruvalt 21,5 miljonit eurot, millest 12,7 miljonit eraldasid Euroopa Komisjon ja Venemaa Föderatsioon ning 6,7 miljonit Eesti riik. Projektipartnerite omafinantseering oli 10 protsenti ehk ligikaudu 2,1 miljonit eurot. Projektid tuleb ellu viia hiljemalt 2014. aasta lõpuks. Projekte rahastatakse regionaalministri valitsemisala eelarvest.
Seotud lood
Logistikaseadmete ostmisel on hinnavahe lihtne välja arvutada, kuid keerulisem on hinnata, mis see seade ettevõttele päriselt maksma läheb. Kui süsteem vajab sagedast remonti, jätab töötaja ootamatul hetkel tühja akuga, ei loe esimesel katsel triipkoodi või sunnib IT-meeskonda pidevalt probleemidega tegelema, siis ei pruugi esialgu soodsana paistnud pakkumine sugugi soodsaks osutuda.
Hetkel kuum
Enimloetud
2
Wrangö jääklass tunnistati Prangli liinile vastavaks
4
Viimased uudised
Lisatud ülevaade Hiina veokitootjatest ELi turul septembri alguse seisuga
Hetkel kuum
DFDSil uus tegevjuht, omanikel on plaan vahetada välja ka nõukogu esimees
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Logistikauudised esilehele