Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Juhita veokid jõuavad liiklusesse
Juhita veok liigub eessõitva veoki sabas ning on elektrooniliselt sellega ühendatud. Juhita veok “istub” eessõitjast 15 meetri kaugusel, samas kui tavaline vahemaa on veoautodel ca 50 meetrit.
Saksamaa transpordiminister Andreas Scheuer usub, et säärane “Truck Platooning” süsteem (loe samal teemal ka siit) on kasulik igas mõttes. Suurendab vedaja kasumlikkust ning vähendab keskkonnakahju. Väiksem tuuletakistus vähendab kütusekulu kümne protsendi võrra, ehk see aitab kokku hoida umbes kolm liitrit diislikütust 100 kilomeetri peale.
Ehkki teoreetiliselt võib veokeid olla teineteise sabas ükskõik kui palju ja ka vahemaa oluliselt lühem, siis esialgu piirdutakse vaid ühe mehitamata veokiga ja hoitakse turvalisemat pikivahet.
Rootsis käivitas aga Einride nimeline tehnoloogiaettevõte projekti, mille tulemuseks on isejuhtiv veok Einride T-pod, mis väidetavalt on samuti küps tänavale saatmiseks. Lisaks erinevatele autonoomsetele juhtimissüsteemidele on see varustatud ka kaugjuhtimissüsteemiga. Sõiduki aku mahub 300 kWh energiat, millest peaks piisama ligi 200 km läbimiseks.
Projekteerimisel võeti koheselt arvesse, et isejuhtiva veoauto puhul pole juhikabiin vajalik ning selle arvelt suurendati veoruumi – ühtekokku on koormaalune pindala 15 ruutmeetrit. Ühe sellise veoauto maksumust hinnatakse 150 000 dollarile.
Ettevõte ütleb, et Rootsi logistikavõrgus transporditakse aastas kuni kaks miljonit kaubaalust. Selliste mahtude traditsioonilisel transportimisel saastavad õhku ca 400 000 diiselveokit ja elektriliste isejuhtivate veokite kasutuselevõtt oleks kliima seisukohast suur samm edasi.
Ehkki prototüüpi esitleti kui metsaveokit, siis esmakordselt soovitake teda katsetama hakata Rootsis asuvate Göteborgi ja Helsingborgi linnade vahel, kuhu ehitatakse ka vastavad laadimisjaamad. Pilootprogramm käivitatakse koostöös toidukaupluste ketiga Lidl. Kuna T-podis pole testisõitja jaoks ruumi, jälgitakse vedu kaugjuhtimise teel, plaanide kohaselt hakkab üks operaator jälgima kuni 10 veoautot.
Sarnase kaugjuhtimise mudeli valis ka Silicon Valley “Starsky Robotics” firma. Ta palkab küll autojuhid, kuid ei pane neid veoautosse, vaid monitoride ees olevatesse kontoritoolisse. Nii saab üks juht hakkama korraga mitme auto juhtimisega.
Seotud lood
Logistikas loeb iga liigutus. Kauba vastuvõtt, paigutamine, komplekteerimine, inventuur, laadimine ja väljastamine koosnevad suurest hulgast igapäevastest toimingutest, kus töötaja, töövahend ja infosüsteem peavad toimima sujuva tervikuna. Kui mõni samm võtab põhjendamatult kaua aega, nõuab ebavajalikku liikumist või sunnib tegevust kordama, kandub selle mõju edasi kogu tööprotsessi.
Hetkel kuum
Enimloetud
3
Ettevõtte juht, kui otsid oma logistikafirmasse töötajaid, siis vaata siia
4
Viimased uudised
Hetkel kuum
Omanikuta pakkide vahendamine: geniaalne äriidee või ajutine võimalus lisaraha teenimiseks?
Lisatud droonivideo trassiehituse hetkeseisust
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Logistikauudised esilehele